Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin, atsetüülkoliin, kortisool Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist).
Assotsiatsioonialad: · Parietaalsagar- sensoorse info teadvustamine, töötlus. Contralateral neglect syndrome- parema ajupoolkera kahjustuse korral inimene ignob vasakut kehapoolt ja vaatevälja. · Temporaalsagar- sensoorsele infole tähenduse andmine (mälu+kogemus) · Frontaalsagar- käitumusliku vastuse kujundamine (motoorne assots.ala) · Kuklasagar- visuaalse info töötlus · Oimusagar- interpersonaalne sümboolne suhtlus (keel, viipekeel) Une tsirkadiaanne rütmika- une-ärkveloleku faasid vahelduvad u 24-tunnise perioodilisusega ka siis, kui pole infot öö/päeva vaheldumise kohta. Sisemine kell: sümp NS vahendusel mõjutab melatoniini süntees epifüüsis (käbikeha) tsüklit, valguse võjul melatoniini süntees väheneb. Seda omakorda mõjutavad võrkkesta neuronid, mis sünkroniseerivad sisemist kella muutuvate keskk.tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab
seda vähem oleme sellest tegevusest teadlikud (nt kõndimine me ei pea mõtlema, kuidas üht jalga teise ette tõsta). See ei kehti vaid lihtsate tegevuste puhul mõnikord suudame enesele teadvustamata läbi viia ka keerukaid toiminguid. · Millised hormoonid reguleerivad inimese tsirkadiaanset tsüklit? Milline looduslik tsükkel on välja kujundanud inimese ärkveloleku ja magamise tsükli? Kuidas? Tsirkadiaanne tsükkel on inimese looduslik füsioloogiliste ja käitumuslike protsesside kogum, mis jaguneb umbes 24-tunnisele ajavahemikule. Tegevust kontrollib nn bioloogiline kell, mis asub aju hüpotalamuse suprakiasmaatilises tuumas (SCN). Imetajate tsirkadiaanset tsüklit mõjutavad peamiselt melatoniini tootmine ja imetaja kehatemperatuuri muudatused, samuti looduslik valguse-pimeduse tsükkel ja südame löögisagedus. SCN saab teavet ümbritseva valguse või pimeduse kohta silmade kaudu
- Keha on ära jaotanud ennast et Kuidas töötab bioloogiline kell? Hommikul vererõhk, pulss ja kehatemp tõusevad, lõppeb melatoniini tootmine. Kell 10 ollakse kõige ärksamad, kell 2 kõige parem koordinatsioon, kell 3 kõige parem reaktsioon, kll 5 kõige parem trenni teha, 6-7 kõrge vererõhk ja kehatemperatuur, 9 algab jälle melatoniini tootmine, kell 2 sügavaim uni, 1,5h enne ärkamist kõige madalam kehatemp Tsirkadiaanne ehk ööpäevarütm; kuidas ärkveloleku ja une bioloogiline regulatsioon käib, ka olulisemad neurotransmitterid ja ajuosad, sh retikulaarformatsiooni roll. Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi.
muutused organismides ka pärast väliskeskkonna kõigi mõjutegurite väljalülitamist. Selliseid perioodiliselt toimuvaid organismi talitluse rütme nim bioloogiliseks kellaks. Kõige tuntumad rütmid on seotud öö ja päeva vaheldumisega. Välise mõjuta (N: täielikus pimeduses) on rütmide periood tavaliselt kas pisut lühem või pikem kui 24 tundi, seetõttu nim neid tsirkadiaanseteks (circa- ligikaudu, dies – päev) e ööpäevarütmideks. Välise mõjuta kulgev tsirkadiaanne perioodika ei vaibu pika aja jooksul (nädalaid/kuid). Normaalsetes tingimustes sünkroniseerivad välised tegurid (valguse-pimeduse vaheldumine) endogeense rütmi (bioloogilise kella) täpselt 24-tunnise ööpäevarütmiga. Inimesel on leitud 100 erinevate elundite ja funktsioonide parameetrit, mis on ööpäevase rütmiga. N: kehatemperatuuri ööpäevane kõikumine 1-1,5C, miinimumtemperatuur on varahommikul ja maksimumtemperatuur õhtul. Kõige
• Tähelepanu ülerahvastusefekt- • Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit) 15 16 Uni Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Tsirkadiaanne tsükkel Seotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Ajutised tsirkadiaanse tsükli häred- lennuväsimus, vahetustega töö. Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Une ajumehhanism
27. Hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi, olulisemad vallandavad ja pidurdavad tegurid. Adenohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neurohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neuraalne sisend hüpotalamusse stimuleerib vallandavate faktorite sünteesi ja sekretsiooni, mis omakorda stimuleerivad ajuripatsi hormoonide sünteesi ja sekrestiooni. Endogeenne neuronite rütmiline aktiivsus • Diurnaalne rütm, tsirkadiaanne rütm (kasvuhormoon ja kortisool), uneärkveloleku tsükkel; aasta-aegade vaheldumise rütm Ärrituse-vastuse sidustamine võimaldab endokriinsel süsteemil olla valmis, et reageerida füsioloogilise vajaduse tekkimisele. • Sekretsiooni perioodid vahelduvad erineva perioodilisusega. • Pulseerimise rütm või olla nii sage nagu iga 5-10 minuti järele Kõige prominentsemad vabanemise episoodid Episoodiline hormoonide sekretsioon esinevad sagedusega üks tund – tsirkhoraalsed
On arvatud et selline perioodika on organismi passiivne reaktsioon öö- päeva vaheldumisele ,samas säilub perioodika ka pärast väliskeskkonna 5 2 tegurite väljalülitamist. Perioodikat põhjustab ENDOGEENNE protsess- bioloogiline kell. Sp vastab periood ainult umbkaudu päeva loomulikule kestusele.(TSIRKAdiaanne). Iseerutuv ostsillatsioon. Välised tegurid sünkroniseerivad perioodika 24h perioodikaga. Inimesel üle 100 parameetri ööpäevased kõikumised. Kehatemperatuur on min hommikul ja max õhtul, nende vahe 1-1,5 C. b. Naiste reproduktiivne tsükkel- lunaarkuu 2. muutused organismis endas 49) Elussüsteemide termodünaamika, termodünaamika I ja II seadus.
annaabi.ee 
