Viljatuse põhjused: naisepoolsed 40%; mehepoolsed 40%; mõlemapoolsed 10%; teadmata 10% Androloogiline Tubaarne Endokriinne 2 of 12 10/6/2006 10:46 PM Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html Tservikaalne faktor Emaka faktor Vaginaalne faktor Immunoloogiline Psühhogeenne Teadmata Kromosomaalsed häired Seroloogilised konfliktid Corpus luteumi puudulikkus Emakapoolsed häired Endokriinsed (ekstragenitaalsed häired) Androloogilised põhjused (35-45%)
Kitsel inna lõpus. Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva. Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel".Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku.Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse.2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse.3. Emakasisene meetod e laparaskoopia (intrauterine AI with laparoscope), kus väike spermadoos, viiakse otse emakasarve. See nõuab kirurgilist protseduuri, mis viiakse läbi trokaari ja laparaskoobiga, kusjuures lammas asetatakse pukki istuma ja instrumendiga läbitakse rinnak ning emakakael ja sügavkülmutatud või ka värske lahjendatud
• Enamasti horisontaalne nüstagm • Süveneb pea asendi muutmisel • Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine • Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka muud neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine enamasti puuduvad. Tsentraalne pearinglus: – Suur- või väikeaju kahjustus
Esineb hoogudena, mis korduvad Enamasti horisontaalne nüstagm Süveneb pea asendi muutmisel Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: - Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka muud neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine enamasti puuduvad. Tsentraalne pearinglus: – Suur- või väikeaju kahjustus – Tavaliselt püsiva iseloomuga
Kitsel inna lõpus Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel". Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku. 3.3.1. 1. Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse. 2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse. 3. Emakasisene meetod e laparaskoopia (intrauterine AI with laparoscope), kus väike spermadoos, viiakse otse emakasarve. See nõuab kirurgilist protseduuri, mis viiakse läbi trokaari ja laparaskoobiga, kusjuures lammas asetatakse pukki istuma ja instrumendiga läbitakse rinnak ning emakakael ja sügavkülmutatud või ka värske lahjendatud sperma
ensüüme. • Streptolüsiin O – teeb sama, mis eelmine, aga on immunogeenne. Kasutatakse hiliskomplikatsioonide diagnostikas. • Streptokinaas – trombide lüüs, võimaldab levikut kudede. • DNaas – depolümeriseerib rakuvaba DNAd mädas • C5a peptidaas – degradeerib C5a. Haigused. • Streptokokiline farüngiit – 15% kõigist farüngiitidest. Äge algus, palavik, kurguvalu, suurenenud mandlid, katuga kaetud. Valdavalt 5-15-aastastel. Võib esineda tservikaalne lümfadenopaatia. 20% farüngiitidest (ülejäänu viirused) • Sarlakid – algus farüngiidilaadsete sümptomitega, mandlid valge katuga. 1-2 päeva pärast erütematoosne lööve ülakehal ja jäsemetel. Näsaline, punane nn „vaarikakeel“. Lööve kaob 5-7 päevaga, järgneb peopesade, jalataldade ketendus. • Püodermia – 2-5-aastastel, suvel, sooja ja niiske kliimaga. Valdavalt lokaalne, lööbeelemendid erinevas järgus, üldsümptomid puuduvad.
traumadele. Lülisamba rinnaosa külgedel on lülijätkudena roideliigespinnad. Roided annavad rinnakorvile tugevuse. Lülisamba nimmeosa on oma ehituselt kõige tugevam, kuid talle langeb ka väga suur koormus. Ristluu ja õndraluu kohal on lülisegmendid omavahel kokku kasvanud. Lülisamba osad koos nimetuse ja tüüpilise kõverdumisega Lülide arv Piirkond Nimetus Kõverdumine 7 kaelalülid tservikaalne lordoosne 12 rinnalülid torakaalne küfoosne 5 nimmelülid lumbaalne lordoosne 5 ristluulülid sakraalne küfoosne 4 või 5 õndraluulülid kotsügeaalne küfoosne Lordoosne – kõverdumine ettepoole Küfoosne – kõverdumine tahapoole 29 Lülisamba S-kujuline kõverdumine koos lülivaheliste ketastega muudab lülisamba vetruvaks,
annaabi.ee 
