Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas. A.) kääviniidid kaovad B.) moodustuvad tuumamembraanid C.) kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti. D.) rakumembraan nöördub sisse.
Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist
1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kromatiidid eralduma, sest kääviniidid, mis lähtuvad tsentrioolidest hakkavad lähenema. Toimub kromatiidide lahknemine. 4. telofaasis toimub tuumamemraani süntees. Kääviniidid kaovad ning tekivad tuumakesed ning tekib 2 tütarrakku. Mitoosi e. Rakkude jagunemist on vaja organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemneraku areng Sügoot moodustub viljastumisel. Inimese haploidse kromosoomistikuga rakus on 23 kromosoomi
34. Mille poolest mitokondrid erinevad teistest rakuorganellidest? · Ümbritsetud 2 membraaniga · Oma isiklik RNA, DNA, ribosoomid · harjakesed 35. Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid? · Sest erinevad rakud vajavad erinevas koguses energiat 36. Mis tähtsus on tsütoskeletil? · See toetab rakku, liikumissüsteem 37. Kuidas on omavahel seotud kääviniidid, tsentrosoom ja tsentriool? · Tsentrosoom koosneb tsentrioolist jaraku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest kääviniidid 38. Miks tsentrosoomid tähtsad on? · Moodustab rakujagunemisel kääviniit e. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
mikrotuubuleid. Tsütoskeleti ülesanded: 1. toetab rakku 2. ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani ja organellid 3. võimaldab raku kuju muutusi ja organellide asukoha muutusi TSENTROSOOM Tsentrosoomi ehitus: 1. koosnevad kahest tsentroolist, mis paiknevad teineteise suhtes risti. 2. tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid raku jagunemise perioodil. Tsentrosoomi ülesane: osalevad pärilikkuse aine jaotamisel raku jagunemise perioodil. LOOMARAKK Tsütoplasmavõrgustik Rakutuum Tuumaümbris Lüsosoom Ribosoomid Golgi kompleks Rakumembraan Tsütoplasma Mitokonder TAIMERAKK
omavahelrakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikke rakuorganelle. Müofibrill on valgulised kiud lihasrakkudes. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist ning sel on oluline osa raku jagunemisel. Tsentriool on loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Mikrotuubul on valguline toruke, mis kuulub mõningate organellide koostisesse. Kääviniidid on raku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid., mis osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel.
Läbilõige: koosneb 9st paarist mikrotuubulist, 10nes paar on keskel. Vibur saab alguse basaalkehast (9 kolmekaupa paiknevat tuubulit) Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju (närvirakkude jätkete moodustumine, amööbi liikumine) Vähkkasvaja rakud on samuti seotud tsütoskeletiga Tsentrosoom Kaks teineteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsentriooli(koosnevad omakorda tsentrioolidest) Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, paikneb rakutuuma lähedal. Koosneb 2st tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 27 valgulisest mikrotuubulist. Ülesandeks on moodustada rakujagunemisel kääviniite ja tagada kromosoomide võrdne lahknemine Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub Taimerakk Rakukest Koosneb tselluloosist + biopolümeeridest nt. ligniin ja pektiin
kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. 2) metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. 3) anafaas Tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekkvatoriaaltasanduk ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. 4) telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku
· Glükoosi molekuli lõplik lagundamine, mille käigus toodetakse ATP-d, süsihappegaasiks ja veeks. Tsütoskelett: Raku tugisüsteem, mis koosneb erineva läbimõõduga valgu niitjatest molekulidest. Ta täidab kogu rakku. ÜLESADNED · Raku tugielement · Tsütoplasmaliikumine on tingitud tsütoskeletist · Organellid on tänu sellele "omal kohal" Tsentrosoom: Valguline moodustis, mis paikneb tuuma läheduses. Koosneb üksteisega risti olevatest tsentrioolidest. ÜLESANNE osalemine raku jagunemises FAGOTSÜTOOS Amööbid ja makrofaagid toituvad fagotsütoosi teel. Fagotsütoos on õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana. Fagotsütoos üks kahest endotsütoosi tüübist (teine on pinotsütoos), kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid). Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk
11 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb üheksast kolmekaupa ühinenud mikrotuubulist. Rakujagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid kääviniidid. Organismi tunnuste kujunemine Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. Geneetika on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Eukarüootse organismi pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. Iga kromosoom määrab ära hulga tunnuseid selles asuvate pärilikkustegurite geenide kaudu.
Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas. A.) kääviniidid kaovad B.) moodustuvad tuumamembraanid C.) kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti. D.) rakumembraan nöördub sisse. 13
Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku Bioloogia Page 25 mikrotuubulid. Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku põhjustavad väliskuju ja organellide asukoha tugi ja liikumissüsteem. muutumist. Tsentrosoom Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast Raku jagunemisel lähtuvad silindrilisest tsentrioolist. Kumbki neist koosneb tsentrioolidest valgulised fibrillid - mikrotuubulistest. Igas loomarakus 1 (tuuma kääviniidid. Need jaotavad läheduses). kromosoome tütarrakkude vahel. Bioloogia Page 26 Seened 25. november 2009. a. 14:14 · Elupaik - maismaal: maapinnal, taimede ja loomade sees ja peal, taimejäänustel, metskõdus jne · Koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest
annaabi.ee 
