8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk koos induktsioon- või Halli anduriga Elektrooniline süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Digitaalne süütesüsteem: Motronicu juhtplokk Süütehetke seadm ine Transistorsüütesüsteem: Tsentrifugaalregulaator (pöörlemissagedus); vaakumregulaator (koormus) Elektrooniline ja digitaalne süütesüsteem: Tunnusväli sõltuvalt pöörlemissagedusest ja koormusest D etonatsioonireguleerim ine Transistorsüütesüsteem: puudub Elektrooniline süütesüsteem: Lihtne reguleerimine Digitaalne süütesüsteem: Silindrikaupa reguleerimine Süüte seadm ine kütuse kvaliteedijärgi Transistorsüütesüsteem: Käsitsi koodipistiku abil Elektrooniline ja digitaalne
Üleandeklapp Konstantse mahuga üleandeklapp Häälestatud vastavalt kõrgsurvetoru pikkusele Järjekorda ei tohi muuta Konstantse mahu üleandeklapp koos tagasivoolu drosseliga Pihustinõela sulgumisel tekib kõrgsurvetoru rõhulaine. Sekundaarne pritse Konstantse survega üleandeklapp Kõrgema rõhuga pumpadel (>800 bar) Väiksematel, kõrgepöördelistel mootoritel Parem hüdrauliline stabiilsus Täpsem pihustuskogus Pritsekoguse regulaatorid Mehaanilised (tsentrifugaalregulaator) Maksimaalpöörete regulaator Miinimum-maksimumpöörete regulaator Muutuva pöörlemiskiiruse regulaator Kombinatsioonregulaator Generaatormootori regulaator Elektroonilised (EDC Electronic Diesel Control) Miinimum-maksimumregulaatori karakteristik Käivituskogus, kiirenduspedaal põhjas Käivitusjärgne pöörlemiskiiruse kasvamine Tühikäigupöörete saavutamine Kiirenduspedaali vabastamine Mootori soojenemine, tühikäigupöörete reguleerimine
Raudtee *Rbastee(muldkeha, liiprid, rpad) *Kontaktvrgud *Prmed *Semoforid (annavad mrku kas rpapaar on vaba) *Foorid *Tkkepuud Normaalvahe 1435mm 65% maailmast *Eestis kehtis 1941-1945 *Laiarpaline le 1435mm *Kitsarpaline alla 1435mm *Eestis 750mm Rbasteed *Umbes 500 a ekr Korintose laevaveo rbastee *15. - 16.saj kaevanduse rbasteed Tehhis *1767 malmraudtee Coalbrook-Horsehay Aurumasin *JAMES WATT Tiustas Newcombeni aurumasinat *Osad: Silinder, kolb, aurutoru aurujaotusventiil, nookar, tsentrifugaalregulaator *Tphimte *Kasutamine 1829 George ja Robert Shephenson vedur Rocket Siseplemismootorid ja juseadmed Siseplemismootor- soojumasin, milles ktus pleb mootori sees Vlisplemismootor- ktus pletatakse vljaspool mootorit Liigitatakse: Ktuse jrgi: Gaasimootor, Bensiinimootor, Diiselmootor TAKTIDE JRGI: Kahetaktiline, Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JRGI Reas V Bokser Tht EHITUSE JRGI: Kolb, Vankel, Turbo, Reaktiiv Neljataktiline bensiinimootor:
põlemiskambri ühe poole vahele kitsas pilu. 4. Mootori .pöörded,. Koos pööretega intensiivistuvad töösegu keerised ning nähtav põlemine lüheneb ajaliselt niivõrd, et väntvõlli pöördenurk põlemise kestel oluliselt ei muutu. Induktsiooniperioodi kestus jääb aga peaaegu endiseks. Seetõttu tuleb suurematel pööretel segu varem süüdata. Automootoritel muudab süüdel olenevalt pööretest katkesti-jaoturi tsentrifugaalregulaator. (Tänapäeval elektroonika) 5. Mootori koormus. Koormuse suurendamisel avatakse seguklapp, silindrisse pääseb rohkem värsket küttesegu ja jääkgaaside osatähtsus väheneb. Ühtlasi suurenevad surve lõpu rõhk ja temperatuur. Mõlemal põhjusel põlemiskiirus suureneb ja eelsüüdet tuleb vähendada. Selleks on enamikul mootoritel eelaüüte vaakumregulaatorid. Tühikäigul takistab normaalset põlemist kütuse puudulik pihustamine. Et mootor ei seiskuks ega jätaks vahele, tuleb
Newcomeni konstruktsioon, mis ühendas kolvi ja silindri eraldi asetseva aurukatlaga. Universaalse aurumasina loojaks sai sotlane James Watt (1736-1819). Tänu Joseph Blacki avastatud latentsele soojusele tärkas Wattil mõte ümbritseda silinder aurusär-giga ja lisada auru kondenseerimiseks eraldi kondensaator. 1782 esitas Watt patendi kahepoolselt töötavale aurupaisumisega masinale, kus algupärane planetaarmehhanism tagas pöördliikumise. Hooratas, ventiil ja tsentrifugaalregulaator võimaldasid masinal ka järsul koormuse muutumisel säilitada ühtlast kiirust. Kokkuvõtteks Uuritavate teadusharude mitmekülgsusest hoolimata oli 17. saj. teadus ühtne. See ühtsus põhines kolmel asjaolul: teadlaste universaalsusel, ideede ja nende rakendusviiside ühtsusel. Teadlane oli toona võimeline uurima kõiki teadusi, mida sellal tunti. Newton oli mitte ainult matemaatik, astronoom, optik ja mehaanik, vaidtamõistis sügavuti ka keemiat.
Ketas pöörleb fototransistori ja valgusdioodi vahelises õhkvahes. Kui väljalõige jõuab fototransistori ja valgusdioodi vahele, langeb kiirgus esimesele ja see hakkab voolu juhtima. Andurjaoturis on ka tsentrifugaal- ja vaakumregulaator, esimene on ühendatud pöörleva kettaga, teine aga pööratava plaadiga, millele on kinnitatud valgusdiood ja fototransistor. Süütehetk muutub varasemaks mõlema regulaatori toimel. Tsentrifugaalregulaator pöörab pöörlevat ketast päri pöörlemissuunda, vaakumregulaator aga pööratavat plaati vastu ketta pöörlemissuunda. 22. Kontaktivabad süütesüstemid. 23. Digitaalsüütesüsteemid. Mikroprotsessoritel töötava digitaalsüütesüsteemi kasutuselevõtt oli suur edusamm autoehituse arengus. Pooljuhtidel töötavaid arvuteid (kasutati enne mikroprotsessorite tulekut) autodes ei kasutatud, sest nad olid suured ja vähe töökindlad. Mikroprotsessorarvutitel neid puudusi ei ole
- tihvtiga otsak - avadega otsak Nõela tihvti kujud: - koonus - silinder - pöördkoonus 52. Pöörlemissageduse regulaatori tüübid ja liigid Muutuva koormusega töötamise korral peab koos viimasega muutuma ka tsüklietteanne. Mootori väntvõlli pöörlemissagedust hoiab konstantsena regulaator. Tööpõhimõtte alusel on olemas: a) tsentrifugaalregulaator, b) segaregulaator; c) hüdroregulaator; d) pneumoregulaator; e) elektrooniline regulaator. Hoitavate sagedusreziimide järgi jagunevad: a) ühereziimsed (n. käivitusmootoritel); b) kõigereziimsed (töö ulatus määratakse piirdepoltidega). 53. Kõigireziimne pöörlemissageduse regulaator ja selle tööreziimid töö ulatus määratakse piirdepoltidega REZIIMID 1
annaabi.ee 
