Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel.
Aga pettusin hoopis paljudes asjades. Lauljaid oli päris palju, umbes 40. Kammerkoori kohta on see päris palju. Mulle meeldisid ka tüdrukute kleidid, need olid roosad ja ...Poistel olid mustad ülikonnad. Kava kaks esimest koraaliviisi olid seatud Cyrillius Kreegi poolt. Paljud esitavad praegu tema teoseid, kuna tal täitub 120. sünnipäev. Esimene oli ,,Et kiitke Jumalat, kes nii helde", teine oli ,,Ma tulen taevast ülevelt". Neid saatis Lembi Mets tsellol. Need olid lihtsad, aga armsad ja ilusad laulud. Koori ühtne ja puhas kõla sobis nendele lauludele. Mõned sissetulemised olid natuke ebatäpsed ja tempo kõikus natuke, aga polnud hullu. Mulle isiklikult väga meeldib Kreek. Peale seda pidas Perens väikese kava tutvustava loengu kuulajatele. See oleks võinud olemata olla. Kuna see oli akadeemiline kontsert, siis see rikkus meeleolu ja õhkkonna ära. Rahvas oskab ise ka kava lugeda ja kontserdil ei pea hakkama lugema heliloojate elugu ja
tegeles Rudolf Tobias ja, mis muusikat ta kirjutas. Kontserdil rääkis Tiia Järg, kuidas R. Tobias elas ja kuidas ta oma esimesed paladki valmis kirjutas. Kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Esitati Rudolf Tobiase klaveri sonatiin ,,C-moll", millel on kolm osa ja klassikalist kvartetti. Rudolf Tobiase ,,C-molli" kandis ette Diana Liiv klaveril ja klassikalist kvartetti kandsid ette neli meest H. Traksmann, A. Haasmaa, L. Karin kandsid nad ette seda kolmel viiulil ja tsellol. Esimene osa kvartetist oli klassikaline, teine osa oli arkaadia ja kolmas ja neljas osa olid ka klassikalised. Minule meeldis väga klaveripala, mida mängis Diana Liiv. See oli selline, mida ma varem ei olnud kuulnudki, tavaliselt mulle väga ei meeldi klaveripalad, aga see meeldis. C-moll oli väga rütmikas ja samas ka nagu natuke aeglane. See lugu tekitas minus hea positiivse tunde. Sain jälle endale midagi uut, mis mulle meeldib. Sain veel kontserdil seda teada, et R. Tobiase
Maria Listra kontsert Maria Listra kevadkontsert toimus 12. aprillil kell 18.00 Siioni kirikus. Peale Maria Listrale esinesid veel Maris Lend klaveril ja Andreas Lend tsellol. Sissejuhatava osa etendusele tegi Maria Listra ema Liivi Listra, tutvustades lühidalt algavat etendust. Muusikaõpinguid alustas Maria 5-aastasena klaveri erialal Nõmme Muusikakoolis, kus hiljem alustas ka flöödiõpinguid. Laulmist on Maria õppinud oma ema, Liivi Listra juhendamisel. Esmakordselt esines Maria avalikkuse ees 3-aastasena Soomes. Ta on võitnud Eesti Televisiooni laste lauluvõistluse Laulukarussell aastatel 1996 ja 1998. Aastal 2000 ilmus 11-
Kontserdiarvustus Käisin, 6. märtsil 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kontserdisarja Meistrite Akadeemia raames, kuulamas kontserti, mille solistideks olid Andreas Lend tsellol ning Maarit Saarmäe klaveril. Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni ,,Sonaat tsellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A-duur op 69". Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tsello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis
mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toimus 19. märtsil 1896 Londoni Queen's Hallis. Vanemuise Sümfooniaorkestrit dirigeeris hooaja avakontserdil teatri muusikajuht ja peadirigent Mihkel Kütson. Tsellol mängis soolot Indrek Leivategija, kes alustas tselloõpinguid 5- aastaselt H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Reet Metsa tselloklassis, mille lõpetas 2005. aasta kevadel. Alates 2008. aastast mängib Indrek Bayeri Ringhäälingu Sümfooniaorkestris. Tsellokontserti alustas sümfooniorkester, millele esimese osa keskel lisandus Indrek Leivategija meisterlik tsellosoolo. Tsellosoolod muutsid kontserdi huvitavaks ja nauditavaks
Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge ja kurvameelne, eriti klaveri esitluses. Hiljem see muutus veelgi raskemaks ja tekitas hirmutunde. Seejärel tuli vaikus. II osa In Tempo di Valse, mis jätkus alguses esimese osa meeleolus, kuid muutus seejärel tantsulisemaks
· Boccherini on kirjutanud 125 keelpillikvartetti, 95 keelpillikvintetti ja 16 keelpillisekstetti, 16 sümfooniat ja palju kammermuusikat. · Suur osa tema kammermuusikast järgib Joseph Haydni eeskujusid, kuid Boccherinit on vahel nimetatud Haydni stiili parandajaks keelpillikvartettides, sest ta tõi alati tsello esiplaanile, samas kui Haydn jättis tsellole saatepilli rolli. · Boccherini oli virtuoosne tsellist, kes suutis tsellol originaalkõrguses esitada viiulirepertuaari. Selle oskuse oli ta omandanud kontserditurneedel puuduvaid viiuldajaid asendades ja seda oskust demonstreeris ta sageli. See oskus tõi talle kaasaegsete seas palju kuulsust. · Tänapäeval on Boccherini tuntuim teos Menuett Keelpillikvintetist E-duur, op. 11 nr. 5. Antonio Salieri (18. august 1750 Legnago 7. mai 1825 Viin) oli itaalia päritolu saksa helilooja ja dirigent.
aastal Moskvas. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängisid klaverit, ning W. Kandinsky ise oskas juba varakult klaverit ja tsellot mängida. Kandinsky on kultuuriliselt huvitavast perekonnast pärit, nimelt oli tema vana-vanaema Mongoolia printsess ja tema isa oli pärit Hiina piirilt, Siberi linnast. Pere oli väga peen, heal järjel ning armastas reisimist. W. Kandinsky omandas keskhariduse, esines hobikorras klaveril ja tsellol, ning talle meeldis joonistada. 1886.aastal alustas ta juura ja majanduse õpinguid Moskva Ülikoolis, samas tundis ta endiselt müstilist huvi värvide, maalimise ja arhiktektuuri vastu. 1893 aastaks oli ta omandanud doktori kraadi, kuid tema huvi sotsiaalteaduste vastu oli kadunud. Ta tegeles vahepeal fotograafia alal. Aastal 1896, kui oli lähenemas tema 30.sünnipäev, tehti talle pakkumine professori kohale
Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning see korratakse sekventsiliselt sama rütmiga ainult, et väike sekund allpool. Pala keskel asub jällegi harf kaks takti sisse põhimeloodiaga, samas kui tsellol on pausid. Kui tsello on esimest korda põhiteemat mänginud kordab ta seda samasuguselt ainult et seekord on mõndade üleskäikude korral lisatud väikesed kaunistused helil (nt triool eeltaktis, mis juhatab nooti sisse). Teema kordamisel ei lõpe see aga samamoodi nagu oli ennem lõppenud. Pala läheb väikese ritenutoga natuke rahulikumaks ning kordab siis ühte juba ennem mängitud heliredeli käiku.
annaabi.ee 
