USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tsehhosl.) NATO 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust. VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, oli sots. riikide poolt loodud sõjaline org. Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Demokraatia arend peale II MS: USAs- demobiliseeriti armee, loodi liite riikidega, püüti pidurdada kommunismi levikut,välditi nende ametisse määramist (makartism)
Külmaks sõjaks nimet kaua kestvat pingeseisundit, NSVL ja tema liitlaste ningUSA ja Lääne- Euroopa vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk.
Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938.
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist
õhuteed. (Mõte: varustada ise L-Berliini, et saada see maj. NSVL'st sõltuvaks) Tulemus: Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. Osalejad: NSVL; Inglismaa; Pr.; USA 4 VMN jaan. 1949 asut. NSVL initsiatiivil Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks: liikmesmaade majanduse ühtsustamine + vastastikuse koostöö suurendamine. Asutajaid 6: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl, Ungari. Liitus veel Albaania, SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VMN-iga koostöökokkuleppeid: Jugoslaavia, Soome, Iraak, Mehhiko. Igapäevast tööd juhtis: sekretariaat. Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Org. lõpetas tegevuse: 1991 (kui idablokk lagunes) 2 Trumani doktriin 4 1947 tegi USA president Harry Truman kongressil avalikuks doktriini. 4 USA välispoliitika juhtmõtteks: vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, (lubas Kreeka ja
1949. a loodi NATO, algul 12 riiki: Brüsseli pakt + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 1952 liitusid Kreeka ja Türgi. Kõrgeim organ Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. Juhtorganid al 1996. a Brüsselis. Sots. leer 1949 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel, lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sots riikide majandust. Asutajad: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl ja Ungari, hiljem liitusid veel teised riigid. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsioni riikide vahel, sest kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. Ehk VMN abil kontrollis Mosvka majandust. 1950-ndatel kuulub sotsialismileeri 13 riiki. Külma sõja ajal on neid riike 15. 1960ndatel teravnevad Hiina ja NSVL suhted. Võetakse kasutusele termin Sotsialistlik sõprusühendus, kuhu kuulusid 10 riiki. Tunnusjooned: 1. Võim Kommunistliku Partei käes. 2
-Berliin Rooma telg (Itaalia- Saksa sõjalis-poliitiline liit.) -Komiterni vastane pakt (Jpn, Saksa kommunistliku liikumise vastane) osavõtt Hisp. Kodusõjast. 1938 Hitler hakkas avalikult ellu viima Suur-Saksa ideed. Välisminister Ribbentrop(-1945) -13 märts Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga. - 29. sept. Müncheni sobing/Konverents (Leping Pr, Ingl, Saksa, Itaalia, Tsehhoslovakkia kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon. 1938 Kristallöö 1939 15 Märts Saksa väed Prahas, Tsehhoslovakkia okup. -Märts loovutas Leedu Saksale Klaipeda e. Hemeli -Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori. Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus. -23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga.
tarbeesemed. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-eestis. 1967-Tegevust alustavad metsaülikoolid 1967-1968-nn komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus Noorte aktiivsuse kasv- tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusm Eesti Õpilasmalev. Taastusid otsekontaktid muu maailmaga. Eesti NSVs hakati tegelema "moodsate" (psühholoogia, küberneetik ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teadvuskonveren 1968 Nõukogude tankid lõpetasid "inimnäolise sotsialismi" Tsehhosl sellega purunesid Eesti rahvuskommunistide illusioonid nõukogulikk seestpoolt reformida algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerumine Praha kevad (jaanuar-august 1968) liberaliseerimine tsensuuri vähendamine nõukogude süsteemiga kohanemine suhete tihenemine läänega rohkem õigusi inimestel rehabiliteerimine majanduse paranemine piirati julgeoleku võimu Stagnatsioon 1970ndad L.Breznev 1970. aastatel muutus NSV Liidu ametlikuks rahvuspoliitikas
12.märtsil 1938.marssisid sakslased Austriasse sisse. 13.märtsil 1938 ansluss (Austria on ühendatud Saksamaaga). Lääneriigid avaldasid protesti, aga see oli tühine, reaalselt midagi ette ei võetud. Soome ja Tsehhoslovakia ainukesed riigid, mis peale IMS demokraatia säilitasid. Slovakias ligikaudu 14,7 milj elanikku (6,5 tsehhi; 3,25 saksl; 3 slovak; ungarlased; poolakad). Sakslaste osa Sudeedimaa (sudeedi sakslased). Hitler rendas kampaaniat, et sudeedi sakslased on Tsehhosl. tagakiusatud, allasurutud tuleks liita emamaaga. Tegelikult ei olnud Sudeedimaa kunagi Saksamaa koosseisus olnud. 1938.a sügisel nõudis Saksamaa konkreetselt Sudeedimaa loovutamist. Kas vabatahtlikult või sõjaga! Tsehhoslovakia selja taga (garant) oli Prantsusmaa, aga polnud valmis sõdima. Sekkus hoopis Inglismaa, kes tahtis probleemi rahumeelselt lahendada 29.09.1938 Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia): Tsehhoslovakia peab loovutama Sudeedimaa. Ts
Plan de Modernisation et d`Èquipement. 1946 jaan moodust plaanikomitee , tööle pandi mitmete tööstuhar moderniseer komisj. 1947 Prantsuse valitsuskabinet võttis vastu esimese riikliku plaani, mis teg hädaabinõu Pr sõjajärgsest kriisiseisundist ülesaamiseks. Plaani sünnitaja poliitiline kultuur, mis rajatud autoritaars tavadele ja konsensusele : plaan sõltus eeldusest, et prants-l on avatud juurdepääs Saksamaa toormele ja turule. Prantsusmaa oli esim Lääne-E riik (ka Tsehhosl), kes pühendus täiel majanduskasvule ja moderniseerumisele kui riiklikule poliitikale. Marshalli plaan Euroopa rahumeelseks ülesehitamiseks. Ühise Euroopa Liikumine: Mais 1947 USA Välism osak.j George F. Kennan esitas G. Marshallile kava Eur-le majandusabi jagamise kohta (hilisem Marshalli plaan). Esmakordselt esitati Välism Marshalli poolt Harvardi Ülikooli lõpetajate ees juunis 1947. 1. Euroopa riigid määravad ühiselt oma vajadused Euroopa taastamiseks. 2
annaabi.ee 
