See koodeks koosneb neljast põhireeglist: viisakus, loomulikkus, väärikus ja taktitunne. Viisakus eeldab eelkõige tervitamist (Kroom 2011). Igasugune suhtlemine algab tervitamisest, mis eelkõige tähendab silmsidet kahe inimese vahel. Kuna enamasti on käepigistus esimene ja viimane otsene kehaline kokkupuude kahe inimese vahel, kannab see zest endas üsna palju teavet ning võib mõjutada otseselt või kaudselt edaspidist suhtumist teise inimesse (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitussõnad loovad meist esmamulje. Selle lihtsa rituaaliga väljendame oma suhtumist nii kaaslasesse kui iseendasse. Ometi on tervitamine nii loomulik tegevus, et tavaliselt ei pöörata sellele erilist tähelepanu. Siin ei olegi midagi keerukat, kui tervitada samasse kultuuriruumi kuuluvaid inimesi. Ent sageli tuleb suhelda teiste rahvaste esindajatega, kelle taust on teine ning kelle tervitamiskombed võivad üllatada või tunduda naljakad (Lukas & Tsatsua 2008)
See jätab ettevõttest hea mulje ja tõstab selle mainet see üks asutuse eesmärkidest. Tähtis on tunda ka etiketti, kuidas tervitada külalisi ja neid vastu võtta ning ära saata. Sekretär peab olema kindlasti väga loominguline, taluma pinget ning nägema erinevaid olukordi ette. Iseseisevtöö oli väga õpetlik. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. Tiina Tsatsua, Mati Lukas Protokoll ja etikett Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2. Tiina Tsatsua, Mati Lukas Etikett tööl ja kodus Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2008 3. Tiina Tsatsua Dokumendihalduss Tallinn: Külim 2006 (Protokoll. Nõupidamiste korraldamine) 4. Opiobjekt: http://materjalid.tmk.edu.ee/anne_ilp/Ametikohtumised/ 5. Õpiobjekt: http://www.lvrkk.ee/kristiina/proto/kohtumised.html
protsess ja maailma on jäänud kombekaid ja väärikaid inimesi, kes annavad neid väärtusi edasi ka oma lastele ja lapselastele. Fakt on see, et ilma etiketi ega kombestikuta jäävad paljud olukorrad reguleerimata. 7 VIIDATUD ALLIKAD 1. Joonas, A., Joonas, I. 2007. Ärietikett. Tallinn: Äripäev. 2. Kallast, M. 2010. Käitumise käsiraamat. Tallinn: Tea Kirjastus. 3. Lukas, M. Tsatsua, T. 1996. Protokoll & Etikett. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. Lukas, M. Tsatsua, T. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinna Raamatutrükikoda. 5. Rees, N. 1992. Head kombed. Suhtlemine ja etikett. Tallinn: Perioodika. 8
Helistaja peab alati pärast tervitust küsima:" Kas on sobiv hetkel rääkida?" Kui vastate kõnele kaupluses, leidi rääkimiseks koht, kuis te teisi ei segaks. Kindlasti pole sobiv rääkida täiskiilutud bussis, trammis või trollis. Samuti ka restoranis või kohvikus on sobiv lülitada telefon hääletuks. Paljudes kohtades on üldse mobiiltelefonid keelatud. Näiteks kinodes, teatrites ja muuseumides. Kasutatud kirjandus Lukas, M., Tsatsua, T. Etikett tööl ja kodus. 2008. Tallinn. AS Ajakirjade kirjastus Tänan teid kuulamast! Ja Päikselist sügist kõigile!
Kokkuvõte Viisakas inimene meeldib kõigile ja seda hinnatakse kõrgelt. Ka meel on parem, kui sind ümbritsevad viisakad inimesed. Iga pisikene tervitus või kiidusõna teeb olemist paremaks. Viisakust ongi vaja selleks, et inimestel oleks üksteise seas hea olla. Seepärast peaksid kõik inimesed selliseid loomulikke nõudeid ja reegleid teadma. 9 Kasutatud kirjandus 1. Tiina Tsatsua ja Mati Lukas, 2008 aasta, ,, Etikett tööl ja kodus" , Tallinna Raamatutrükikoda. 2. http://www.naistemaailm.ee/index.php?id=10350 10
· Nõud olgu ühest serviisist ja veeplekkideta · Koos ja suhkur, mitte koorepulber! · Ärikohv või -tee üks tass ilma suupisteta · Karastusjoogid klaaspudelites ja läbipaistvad (mulliga, mullita vesi ja mahlad, mis on mehuta!) · Laual peavad olema avajad ja korkide alused 11 7. Kasutatud materjalid Kroom, G. Etiketiraamat. Odamees OÜ, 2008. Lukas, M, Tsatsua, T. Protokoll & Etikett, Tallinna Raamatutrükikoda Jay, R. Ärilõunate kunst, ERSEN, 2006 Omad märkmed Õpetaja materjalid 12
SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvuda lipuetiketiga, saada teadmisi lippude kasutamisest ja osata ametikohtumistel ja firmaüritustel kasutada lippe. Töös tuuakse välja ülevaade Eesti lipust, selle kasutamise heast tavast, kuidas lippu heisata ja millised on lipupäevad. Lisaks kuidas kasutada laualippu ja mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga. Töö koostamisel kasutatakse eesti lipu seadus, riigikantselei kodulehekülge ning M.Lukase ja T.tsatsua raamatut ,,Protokoll ja etikett". 2 LIPUETIKETT Lippude kasutamiseks rahvuspühadel, avalikel üritustel, hoonetel kui ka nõupidamistel ja läbirääkimistel kehtib kindel kord. Eesti lipp on samaaegselt nii riigi- kui ka rahvuslipp. Riigilipu jt lippude kasutamist reguleerib alates 1. jaanuarist 2006. a ,,Eesti lipu seadus", mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava.
· Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord. Vastu võetud Siseministri määrusega 30.04.2008, jõustunud 13.05.2008 RTL 2008, 37, 535 · Päästeteenistujatele ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledzi õpilastele ja üliõpilastele vormiriietuse andmise ja kandmise kord. Päästeameti peadirektori 5.02.2008 käskkiri nr 30. Asutusesiseseks kasutamiseks. · Kutsestandardid http://www.kutsekoda.ee/ · Tsatsua, T., Lukas, M. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinn Ajakirjade kirjastus SOOVITUSLIKUD ALLIKAD · http://www.avalikteenistus.ee/ · http://www.eetika.ee/ · Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 · EV põhiseadus 1992 · Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR) Council of Europe 1998; · Pojman, Louis P., 2005, Eetika : õiget ja väära avastamas, Tallinn: Eesti K Sihtasutus
annaabi.ee 
