11.2004. Joon. 10.6.11. Haalamiskepsel. Kepsli mootor on tööteki all, trumli telg on vertikaalne. Haalamismasinad paiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele. Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Kuid tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Joon. 10.6.12
poomi runner, 3- luugi kohale fikseeritud poom, 4- selle poomi runner, 5- lastihaak lastiga. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200- 300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja runneri mõlemad otsad lähevad eraldi vintside trumlitele. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.9. Raskekaalupoom. 1 ja 2- lastisambad (Samsonid), 3 ja 4- pöörlevad mastipead siividega, 5 ja 6- topenanttalid, 7- lastitali.
Kaabliotsad tõmmatakse vintsi trumlitelt tsentraal- ja juhtplokkide kaudu läbi traalalua haarade küljes oleva ühendusrõnga ning ühendatakse kahlepuu haaradega . Viimased on seotud kahlepuu külge , kahlepuu on aga ühentatud traalnooda tiivaga . Kui kaablid ja üleminekuotsad ei ole vaieritega ühentatud , tuleb teised kaabliotsad ühendada üleminekuotstega , viimased aga omakorda vaieritega . Seejärel keritakse üleminekuotsad ja osa kaableid vintsi trumlitele tagasi . Traallauad seadistatkse jälle nii , et neid saaks kiiresti vette lasta . Traalnoodale seotakse külge vajalik taglas ( tropid , Põlled jne ) pära tõmmatakse kinni jne . Kui kõik on nii nagu vaja algab traalimine uuesti . Kui aga lõpetatakse püük siis keritakse traalnooda võrkosa rullile . Traallauad kinnitatakse looga külje . Kõik vaierid ja kaablid keritakse samuti tagasi trummlitele . Kõik liiguvad seadmed
täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Haalamismasinad paiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, ) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon) või terasotsi. (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas
kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja runneri mõlemad otsad lähevad eraldi vintside trumlitele. Raskekaalupoom. 1 ja 2- lastisambad (Samsonid), 3 ja 4- pöörlevad mastipead siividega, 5 ja 6- topenanttalid, 7- lastitali. Selline poom saab töötada lastisammastest nii vööri kui ahtri pool. Selleks on olemas spetsiaalne seade lastihaagi ja tali üle viimiseks ühelt poolt teisele (vaata Joon. 7.3.10. väljalõiget I). Sõiduasendis kinnitatakse selline poom vertikaalasendis sammaste vahele. Kraanad. Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme
kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja runneri mõlemad otsad lähevad eraldi vintside trumlitele. Raskekaalupoom. 1 ja 2- lastisambad (Samsonid), 3 ja 4- pöörlevad mastipead siividega, 5 ja 6- topenanttalid, 7- lastitali. Selline poom saab töötada lastisammastest nii vööri kui ahtri pool. Selleks on olemas spetsiaalne seade lastihaagi ja tali üle viimiseks ühelt poolt teisele (vaata Joon. 7.3.10. väljalõiget I). Sõiduasendis kinnitatakse selline poom vertikaalasendis sammaste vahele. Kraanad. Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme
kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja runneri mõlemad otsad lähevad eraldi vintside trumlitele. Raskekaalupoom. 1 ja 2- lastisambad (Samsonid), 3 ja 4- pöörlevad mastipead siividega, 5 ja 6- topenanttalid, 7- lastitali. Selline poom saab töötada lastisammastest nii vööri kui ahtri pool. Selleks on olemas spetsiaalne seade lastihaagi ja tali üle viimiseks ühelt poolt teisele (vaata Joon. 7.3.10. väljalõiget I). Sõiduasendis kinnitatakse selline poom vertikaalasendis sammaste vahele. Kraanad. Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme
täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Haalamismasinad paiknevad laeva vööriosas ja ahtriosas. Nende abil haalatakse kinnitusotste abil laev kai äärde, misjärel otsad pingutatakse ja kantakse masinatelt üle pollaritele või jäävad nad automaatsete vintside trumlitele Tihti kasutatakse haalamiseks vööris ankrupeli koppa. Ja ahtris haalamiskepslit. Tänapäeval on laevadel ka automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. KEPSEL Sildumisots, mooring rope (mooring fast või rope, ) kasutatakse: tehiskiust (polüamiid, polüester, polüpropüleen, nailon) või terasotsi. (Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas
annaabi.ee 
