km (umbes 50 kraadi), edasi langeb temperatuur umbes -80 kraadi. Stratopaus asub 45-55 km. Õhutemperatuur kasvab kõrgusega. Esineb ka teiste planeetide atmosfääris Stratosfäär paikneb kõrgusel 10-50 km. Temperatuur on kihis -56,5 - 0,8 kraadi. Veeaur selles kihis peaaegu puudub. Tropopausi kõrgus oleneb geograafilisest laiusest, tsüklonaalsest tegevusest ja aastaajast. Temperatuur on umbes -60 kraadi. Troposfäär on a tmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe
Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib õhutemperatuur kõikuda vee külmumistemperatuuri lähedal. Tropopaus - asub troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 – 15km maapinnast. Tropopausi paksus on mitusada meetrit kuni 2–3 km Troposfäär - Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga õhutemperatuur langeb. Troposfääris asub umbes 80% Maa atmosfääri massist. Troposfäär sisaladab suures koguses veeauru ja kondenseerunud vett ehk pilvi.
kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 km maapinnast. Tropopausi paksus on kuni 2–3 km. Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks, troposfääri ja stratosfääri vahel paikneb tropopaus.
· Maa pinna lähim atmosfääri kiht commons.wikimedia.org/wik i/File:Balti_Energia... · Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: 1. tekivad pilved, sademed 2. õhk liigub ja seguneb pidevalt 3. kujuneb ilm ja kliima 4. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. 7 Tropopaus · on õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. · Troopikas on tropopausi kõrgus 15 17 km, poolustel vaid 8 km. · Troposfääris eristatakse veel nn. maalähedast kihti, mis ulatub kuni 2 km kõrgusele. 8 Stratosfäär · ulatub kuni 50 km kõrguseni · Kõrguse kasvamisel Pilt: www.environmentpk.com/helloworld/1 temperatuur tõuseb · Seal asub osoon, mis neelab UVkiirgust Pilt: www.kienforcefidele.files.wordpress.com
Ookeanil on selles tsoonis nõrkade tuulte vöönd, nn. "hobuste laius". Sealt suundub osa õhku ekvaatori suunas ning Coriolis'i jõu toimel tekivad põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid. Seda õhuringlust nimetatakse Hadley rakuks. Teine osa subtroopikasse jõudnud õhust pöördub pooluse suunas ja seda kallutab Coriolis'i jõud itta. See on parasvöötme läänetuulte tsoon. Jugavoolud Ferreli raku tugevad läänetuuled tropopausi all. Tuule kiirus mõne km kõrguses ja mõnesaja km laiuses "tuuletorus" suurem kui 20 m/s; äärmisel puhul üle 125 m/s. Ekvaatori suunast tulnud soe õhk kohtub 60. laiuskraadi lähistel pooluse suunast tuleva külma õhuga. Õhumasside segunemist ei toimu ning neid jääb eraldama polaarfront. See on tsoon, kus õhk kerkib ning tekivad tormid. Osa kerkinud õhust suundub tropopausi all tagasi subtroopikasse ja laskub koos ekvaatorilt tulnud õhuga.
Samal ajal võib ka toimuda horisontaalsuunaline õhumasside liikumine, mida nimetatakse advektsiooniks. Tropsfääris esinevad omamoodi "õhujõed", mida nimetatakse jugavooludeks, milles tuulekiirus on vahemikus 30 m/s kuni 220 m/s. Troposfääris on valdavaks läänetuuled. Tropopaus on vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel. Temas iseloomulikuks tunnuseks on õhutemperatuuri languse lõppemine või vähenemine. On sageli pilvede ülemiseks piiriks. Tropopausi kõrgus on muutuv: polaaralade kohal on see 8-10 km, kesmiste geograafiliste laiuste kohal 10-12 km, ekvaatori kohal 16-18 km. Stratosfääri alumises osasjääb õhutemperatuur konstantseks (-56,5 kraadi) (isotermia),ülemises osas tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). Soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Päikese ultravioletkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule
niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Teisisõnu –järjest kasvab jahtuva õhu suhteline niiskus ning mingist kõrgusest alates ületab see kastepunkti väärtuse. Reaalses atmosfääris ongi see nii ja tegelik vertikaalne temperatuurigradient on keskmiselt ainult –6 C/km. Tropopaus Troposfääri eraldab tema kohal paiknevast stratosfäärist õhuke suhteliselt külm tropopausi kiht. Tropopausist kõrgemal hakkab temperatuur tõusma. Troopikas on tropopausi temperatuur tavaliselt madalam kui parasvöötmes ja polaarjoone taga. Peapõhjus on selles,et troopikavööndi alumiste kihtide õhk on soojem kui polaaraladel . Stratosfäär Ülalpool tropopausi on õhk väga kuiv. Nimetus stratosfäär tähendabki kihilisust ja viitab asjaolule,et ülestikku paiknevate kihtide vahel õhk ei segune. Veeauru sisaldus küünib vaid mõne miljondiku mahuosani
See on kümme korda kiiremini, kui eeldati. Põhjus on lihtne. Troposfäär soojeneb suuresti soojuskiirguse toimel, mida maapind kiirgab. Kui kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris tõuseb, jääb soojuskiirgus maapinna lähedale lõksu. Ka ei suuda soe õhk üles liikuda. Troposfääri osoon neelab edukalt päikesesoojust ja seetõttu on 15 kilomeetri kõrgusel õhk suhteliselt soojem kui kõrgemal troposfääris. See aga tähendab, et maapinnalt üles suunduv soe õhk pole enam soojem kui tropopausi õhk ja sealt läbi ei pääse. Kui Nobeli preemia laureaat Paul Crutzen selle nn kiirguselise jahtumise efektiga lagedale tuli, peeti nähtust ebaoluliseks. Nüüdseks on selgunud, et atmosfääri ülakihtide jahtumine mõjutab elu Maal. Jahtumine kiirendab osoonikihi õhenemist, sest madal temperatuur soodustab osooni lagundavaid protsesse. Osoonisööjad kemikaalid tegutsevad käsikäes jääosakestega, mis moodustuvad polaaralade stratosfääripilvedes, kui temperatuur on alla –80
süsihappegaasiks ning veeks. 10. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10-16 km kõrgusele Maa pinnast. Troposfääri ülemise kihi tropopausi madalaim temperatuur on - 56°C, mis põhjustab veeauru sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv. Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel.
lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks. 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge välja nende põhilised omadused. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10- 16 km kõrgusele Maa pinnast. Troposfääri ülemise kihi tropopausi madalaim temperatuur on - 56°C, mis põhjustab veeauru sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv. Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. Maapinnast
Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see katkeb 50 60 põhjalaiuse kohal, kus esineb kaks tropopausi kohakuti kõrgemal troopiline tropopaus ja madalamal polaarne tropopaus. - Isosfäär asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadidel. Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni. - Stratosfäär Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal.
veeauru ja neelab kiirgust. Atmosf kihtide aluseks on võetud temp muutumine kõrguse kasvades. Atmosfäärikihid: *Troposfäär- maapinnast ulatub 8-18 km kõrguseni. Kõrgus oleneb geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal, soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris tem langeb 6C km kohta. *Tropopaus- vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. *Isosfäär- asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadide kohal. Valitseb isotermiline olek st temp püsib -55- -60C ja ulatub 30 km. *Stratosfäär- temp tõuseb 3C km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Ulatub 50 km kõrguseni. *Stratopaus- asub maapinnast 50-55 km kõrgusel. *Mesosfäär- temp langeb kuni 80 km kõrguseni, olles seal u -70. *Msopaus- valitseb isotermiline olek. *Termosfäär- temp tõuseb ja stab alles 500 km kõrgusel.
troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see katkeb 50 60 põhjalaiuse kohal, kus esineb kaks tropopausi kohakuti kõrgemal troopiline tropopaus ja madalamal polaarne tropopaus. - Isosfäär asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadidel. Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni. - Stratosfäär Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis,
Katalüüs. Osoonikiht atmosfääris ja selle katalüütiline lagundamine.! Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Samas on õhus osooni äärmiselt vähe (looduslikes tingimustes maapinna lähedal 10-6 - 10-7 mahuprotsenti ! Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et see neelab Päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Stratosfäär.! Ülalpool tropopausi on õhk väga kuiv – vaid mõni miljondik mahuosa vett – stratosfäär tähendab ise kihilisust ja viitab sellele, et ülestikku paiknevate kihtide vahel õhk ei segune – temperatuur kasvab kõrguse suurenedes. Temp max on 50 km kõrgusel stratopausi nime kandvas kihis. ! Stratosfääris on 90% osoonist ja osoon seda kihti ka „kütab“. Kasvuhoonegaasid aga jahutavad. ! Osoonikihi vähenemine põhjustab jahtumist – ! j!a alates 1979-ndast aastast on see langenud paar
Maapealne vaatleja võib visuaalselt jugavoolu aimata teatud pilvede järgi, mis tekivad jugavoolu tsüklonaalsel poolel. Pilved kuuluvad ülemiste ja keskmiste pilvede hulka ja on väga kiiresti muutuvad välimusega. Jugavool tekib väga erinevate omadustega õhumasside kokkupuutealal ning see juhib tsüklonite ja antitsüklonite liikumist, kus need soodsate tingimuste tõttu sageli ka tekivad. Jugavoolu kohal on väiksem või suurem tropopausi katkestuspind, st et tropopaus kõrgus muutub hüppeliselt. Reljeefi jmt tegurite tõttu on jugavool sageli väga looklev, kuid õhu liikumine toimub põhjapoolkeral siiski läänest itta (kaldumist põhjustab Coriolise jõud). 6. Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala e. Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas
ammoniaaki ja dilämmastikmonooksiidi N2O. R. Sepa (1994) andmeil tekib mikrobioloogilistel protsessidel vabanenud ammoniaagist ja dilämmastikmonooksiidist edasiste muundumiste käigus lämmastikdioksiid NO2 . NO2 looduslikuks allikaks on ka äike ja metsatulekahjud. Samas satub väga palju lämmastikühendeid atmosfääri tänu inimtegevusele. Johnson ja Crutzen pidasid nende ühendite atmosfääri sattumisel silmas reaktiivlennukeid. Lennukimootoritest paiskuvad lämmastiku oksiidid otse tropopausi ja stratosfääri alaossa. Samamoodi süüdistatakse osoonikihi lõhkujatena veel tahkekütusrakette ja lämmastikväetisi. R.Sepa(1994) andmeil soodustab inimene lämmastiku eraldumist pinnase kultiveerimisega ja kergesti lagunevate lämmastikuühenditega väetamisega. See aga põhjustab N2O, NO2 kontsentratsiooni kasvu 7 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid
annaabi.ee 
