Loomaaed asub Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsas. Tallinna loomaaed asutati 25. augustil 1939. Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. Illu suri pommi plahvatusel. Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. 1989 valmis elevantide maja, 1999 valmis troopikamaja. Tallinna Loomaaias on palju haruldasi loomi, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb mitmetes liigikaitseprojektides, mis on seotud näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga. Tallinna Loomaaia direktor on Mati Kaal. Tallinna Loomaaia kollektsioon: Alpinaarium Sise-Aasia Märgalad Elevandimaja Külm Kiskjalised Faasanid Lõuna-Ameerika Troopikamaja Linnutiik 2008 aasta seisuga on loomaaias 7158 isendit, 619 liiki.
Tallinna loomaaed Loomaaiast üldiselt Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 pindala on ca 89 ha 31.12.2010 seisuga oli Tallinna loomaaia kollektsioonis 7865 isendit 578 liigist/alamliigist Diretkor on Mati Kaal Loomaaia osad Troopikamaja Kullimägi Elevandimaja Kaug-Ida Sise-Aasia Faasanid Alpinaarium Boreaalium Lõuna-Ameerika Polaarium Linnutiik Insektaarium Kured Laste loomaaed(suvel) Elevandimaja avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. sünnipäevaks Hoones saab näha elevante ninasarvikuid ja jõehobusid ja ka roomajaid ja pisinärilisi. Hoones elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl Carl - Toetajad
Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus- ja tootmiskompleks. Pärast Pärna olid direktoriteks veel A. Vellak ja H. Tamm, tänu kellele valmis 2006. aastal uus troopikamaja. 1. jaanuaril 2014 liideti aga Tartu botaanikaaed loodusmuuseumiga ning loodi asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.
Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia
Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Jõudes aga aina lähemale praegusele hetkel, hakati ehitama 1995 uut troopikamaja mis oli sündmuste sunnil unarusse jäänud.1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Selline on olnud siis Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu.Siiani on see püsti ja üks ilusaimatest kohtadest tartus.Botaanikaaed on koht, kuhu saab minna ja ennast puhastada, kogu selle ilu ümber mida pakub meile meie armas botaanikaaed. Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud.
Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim
olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986- 1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleksi ehitus. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lagunenud lähistroopika kasvuhoone asemele uue troopikamaja ehitust, mis valmis2006.aastal. Samal ajal koliti ka Soinaste tänava paljunduskasvuhooned botaanikaaiale lähemale Oa tänavale, kus praegusel ajal
meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai Ülikooli botaanikaaed 2,5 hektarilise Tartu linna lõunaosas, Soinastes. kus 1990 järgmise direktori A. Pärna(1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleksi ehitus.1995-2001 oli direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lähistroopika kasvuhoone asemele uees troopikamaja ehitust ja see valmis 20016. aastal. Alates 1. jaanuarist 2014.aastal tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, mil liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga. Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid Taimesüstemaatikaosakond Taimesüstemaatikaosakond on rajatud 1890. aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: Üheidulehelised- osakonnad on kujundatud vabakujuliselt ja peenrad järgivad loodusliku levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani
annaabi.ee 
