Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valiti president. 1920 sõlmiti Tartus raha Nõukogude Venemaaga. Varem Baltimaade hulka liigitatud, nüüd aga Skandinaavia riik Soome sõlmis 1922. aastal Varssavis Soome-Eesti-Läti-Poola liidu. Tegelikkuseks see liit aga ei saanud. Sisepoliitikas tegutsesid veel kommunistlikud erakonnad, mille vastu tekkis Lapua liikumine. Lapualased marssisid 10 000 inimesega Helsingisse, millega suruti kommunistid poliitikast kõrvale
Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks saamist. Kuningaks pidi saama üks saksa prints. Kuid siiski jäi soomlastel kuningriik loomata, sest Saksamaa kaotas sõjas ja troonipretendent loobus 1919.aastal otsustasid Soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse (mis kehtib tänaseni) ja valisid presidendi. 1920. Sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga.1920-1930.aastail sai Soomest Skandinaavia riik. Võrreldes Rootsiga, oli Soome sisepoliitiline elu märksa pingelisem. Kodusõda ei olnud kommunistide mõju kaugeltki kaotanud. Vastukaaluks tekkis 1920.aastate lõpul rahvuslik-parempoolne Lapua liikumine. Lapua liikumise mõjul suruti
troonipretendendi Mesudivõitluses gazneviidide riigi trooni pärast. 4 Paraleelselt turkeemide sõjalise tegevusega muutus ka nende asuala. 1030ndate alguseks elasid turkeenid tänapäeva Turkmeenia põhjaosas Karakumi kõrbe lõunapiiril.otseselt seld´de riigi sünnile tekkinud sündmused algasid 1030ndate keskpaiku. Ghaznaviidide troonipretendent Mesud sai ghaznaviidide trooni sultaniks. Turkmeenid olid ikka tema sõjaväes, kes ei tahtud hästi alluda. Mesud lasi karistuseks mõned hõimupealikud tappa. Seepeale algas turkmeenide ülestõus turkmeenide vastu sõjaretked triumf turkmeenidel. 1035 Nec,a lahing, Serashi lahig 1038. pärast Serashi lahingut võeti vastu otsus oma riigi asutamise kohta. Seld´de riigi moodustamisel oli otsustavaks 1039- 1040
Saarlased tegid lepinguid Saksa orduga, et nad neid ei valitseks. Nta Pärast saule Lahingut olid saarlasae olukorras,kus said minema Ordu ja Piiskopi võimu alt. Ja 1255 sõlmiti taas Saksa orduga leping, et neid vabatstakse nende võimu alt. Läti ala kristianiseerimine. Läti ala kirstianiseeriti varem, kui Eesti. Algul nad küll olid selle vastu, aga pärast nad ikka ristiusustati. Võitlused Vene vürstidega 1240. ja 1260. aastatel. 1240 Pihkva vs. Pihkva troonipretendent Jaroslav Vladimirovits, Tartu Piiskop, Saksa Ordu ja P-Eesti vassallid. Saadi üks moment pihkva küll endale. Aga vidi hiljem tuli jäälahing, kus Pikva poolel olnud Andrei ja Aleksandr. 20 Sakas ordu oma suri, 6 pantvangi. Hiljem tehti rahu ja pantvangid vabastati. 1260 Seoses Vadja ja Karjalavabastamisega tuli rakveres sõda. Rakvere all oli eestlastest Saksa ordu, Taani kuninga Vasallid ja Tartu piiskop om ameestega vs. venelased
1673. aastast lubati kõrgematesse riigiametitesse üksnes anglikaani kiriku toetajaid (Test Act). Nõnda tekitas kuninga katoliku usk inglastes piisavat meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus „protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks” kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II vanema tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine, parlamendi mõlema koja kinnitust. Deklaratsioon sätestas saadikute
Samuti kustutati kõik riigi võlad Templiordule Generaalstaadid Keskaegne seisustekogu Prantsuse kuninga juures. Sinna kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl. Kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philippe IV võitlust paavstiga. Esimesed generaalstaadid toetasid kuninga otsust, muud valikut neile ei jäetud. Edward III trooninõudmine. Inglismaa kuningas Edward III oli Philippe IV ilusa tütrepoeg, seetõttu oli tal õigus Prantsuse troonile. Teine troonipretendent oli Philippe Ilusa vennapoeg Philippe de Valois. Kuna Prantsusmaa troonipärimisõigus lähtus saali õigusest, siis oli naisliinipidi pärimine keelatud. Inglismaal oli naisliini pidi pärimine lubatud. Prantsuse troonile sai Philippe de Valois Saja-aastase sõja algus. Sõda algas 1337, kui Prantsusmaa hakkas toetama Sotimaad Inglismaa vastu.1340 hävitasid inglased prantslaste laevastiku. Sõja alguses kaotasid prantsuse rüütliväed mitu lahingut järjest inglise rahvavägedele
aastast lubati kõrgematesse riigiametitesse vaid anglikaani kiriku toetajaid (Test Act). Nõnda tekitas kuninga katoliku usk inglastes piisavat meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus ,,protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks" kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine parlamendi mõlema koja kinnitust. Deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise
annaabi.ee 
