Arvo Pärdi looming Orkestrimuusika 1960 ''Nekroloog'' op.5 1963 ''Perpetuum mobile'' op.10 1963/64 Sümfoonia nr.1 ''Polüfooniline'' 1964 ''Collage teemal B-A-C-H'' keelpillidele , oboele, tembalole ja klaverile 1966 ''Pro et contra'' tellole ja orkestrile Sümfoonia nr. 2 1971 Sümfoonia nr.3 1976 '' Kui Bach oleks mesilasi pidanud''klaverile, puhkpillikvintetile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele 1977 ''Cantus in Memory of Benjamin Britten''keelpilliorkestrile ja kellale ''Fratres''tromboonile, keel-ja löökpillidele;''Fratres''viiulile, keel-ja löökpillidele; '' Tabula rasa''viiulile, vioolale, keelpillidele ja ettevalmistatud klaverile;''Tabula rasa'' kahele viiulile, keelpillidele,ettevalmistatud klaverile 1985 ''Psalom'' keelpilliorkestrile 1988 ''Festina lente''keelpillidele ja harfile 1991 '' Silouans Song''keelpilliorkestrile, ''Fratres''keel-ja löökpillidele; ''Summa''keelpilliorkestrile
Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta. I osa- allegro II osa- poco allegretto III osa- poco adagio IV osa- allegro Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline. Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise kirjeldab sümfooniat nii: ,,See on pimeda ja
Muusika näidendile "KihnuJõnn ehk Metskapten" Kantaadid 1943 Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata] 1948 Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel 1954 Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) 1963 Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) 1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967 Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul)
Tänapäeval kasutatakse aga rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline tõmmiktoru. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Alates XIII sajandist hakkas suurenema erinevus kõrgemaja madalamakõlaliste trompetite vahel. XIV sajandil valmistati aga pillid, mida võib pidada juba tromboonide eelkäijaks. Möödunud sajand andis tromboonile ventiilid. Nagu trompetid, nii on tromboonidki ühed vanimad orkestripillid. Tänapäeval on tromboon populaarne dzässmuusikas. TUUBA Tuuba on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma neljas, kõige suurem ja kõige madalamahäälsem liige. Tuubaga nagu kontrafagotigagi saab sümfooniaorkestris kuuldavale tuua kõige madalamaid hääli. Tuubasid tunti juba Vana-Roomas. Sealne tuuba oli sirge, laia lehtriga signaalitoru. Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd
Pjotr Tsaikovski 4. veebruar 2010. a. 14:13 1840-1893 Stselkunstsik - pähklipureja Muusika Page 10 Kuulamine 4. veebruar 2010. a. 13:55 Ooper "Boris Godunov"; "Borisi monoloog" Klaveritsükkel "pildid näituselt"; mingi promenaad Muusika Page 11 kuulamine 27. aprill 2010. a. 14:48 kuulamine Audio recording started: 14:48 27. aprill 2010. a. 1. Hans Eklund - Kontsert tromboonile, löökpillidele ja orkestrile (avangardism) 2. Oliver Miessiaen - Orelitsükkel Ülestõusmine. Hingerõõm (avangardism) 3. Sir Edward Elgar - Pop and circumstances march 4. Anton Bruckner - aaria Ave maria 5. Anton Bruckner - sümfoonia 8. 2 osa. Scherzo 6. Anton Bruckner - saksa Motett aferentum rigi 7. Anton Bruckner - 4. sümfoonia. 3 osa Bewegt 8. Gustav Mahler - 3 Sümfoonia. 5 osa. Lõbusas tempos ja vahvalt 9. Gustav Mahler- laulutsükkel laulud maast
Tänapäeval kasutatakse aga rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline tõmmiktoru. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Alates XIII sajandist hakkas suurenema erinevus kõrgemaja madalamakõlaliste trompetite vahel. XIV sajandil valmistati aga pillid, mida võib pidada juba tromboonide eelkäijaks. Möödunud sajand andis tromboonile ventiilid. Nagu trompetid, nii on tromboonidki ühed vanimad orkestripillid. Tänapäeval on tromboon populaarne dzässmuusikas. Tromboon Tuuba Tuuba on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma neljas, kõige suurem ja kõige madalamahäälsem liige. Tuubaga nagu kontrafagotigagi saab sümfooniaorkestris kuuldavale tuua kõige madalamaid hääli. Tuubasid tunti juba Vana-Roomas. Sealne tuuba oli sirge, laia lehtriga
meloodiainstrumendile) või meloodiainstrumendile ja klaverile (klavessiinile) 2002 ,,Ikeya Shangi komeet" klaverile, vibrafonile ja viiulile, op 87 2002 Klaverisümfoonia ,,Universumi hääled" neljale klaverile (kuueteistkümnele käele), op 88 2004 ,,Omega Centauri" flöödile ja kitarrile (või oboele/flöödile/klarnetile/viiulile klaverisaatega), op 93 2004 Tähistaeva tsükkel nr 3 ,,Eesti rahva taevas" kahele klaverile, op 94 2004 ,,Hüljatud lapsed" orelile ja tromboonile, op 96 Teosed sooloinstrumendile: 1980-1987 Tähistaeva tsükkel nr 1 ,,Põhjataevas" klaverile, op 10 19 1994 Orelisümfoonia ,,-Geminorum Kastor" orelile, op 48 1994 12-osaline tsükkel ,,Sodiaak" klaverile, op 50 1994-1995 Tähistaeva tsükkel nr 1 ,,Lõunataevas" klaverile, op 52 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Cassiopeia", I vihik klaverile, op 55 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Jõulutäht Kapella", II vihik klaverile, op 56
annaabi.ee 
