b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks eritab ta naissuguhormoone. Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi Teratogeenid:
nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded 3 lootekesta(ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu) arenevad trofoblastist(blastotsüsti rakkudest) Vesikest e. amnion lootevedelik o Kaitse põrutuste eest o Joogi ja urineerimiskeskkond o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest o Kaitse temperatuuri muutumise eest Kusekott e
Embrüogenees on organismi looteline areng, mis algab munaraku viljastumise hetkest ning kestab kuni lapse sünnini. Embrüogeneesi võib jagada kolme etappi: lõigustumine, gastrulatsioon ning histo- ja organogenees. Peale munaraku viljastumist hakkab munarakk poolduma ning tekib kobarloode, mida nimetatakse mooluraks. Moolura liigub emaka suunas ning emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades põisloote. Põisloode koosneb blastotsöölist, trofoblastist ja embrüoplastist millest hiljem arenebki loode. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine. Gastrulatsioonile järgevad gisto ja organogenees, kus toimub kudede, kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. Lootekestad on ajutised organid, mis tagavad loote normaalse arengu. Eristatakse kolme tüüpi kesti : vesikest, kõldkest ja kusekott.
o Tulemuseks on kobarloode ehk moorula o Tähtsus:hulkraksuse ja tuuma-tsütoplasma suhete taastamine • Blastulatsioon o Rakkude ümberpaiknemine, et tekib kobarast põisloode ehk blastula o Väline rakkude kiht (kihid) – blastoderm ja õõs-blastotsööl o Blastulad kannavad erinevaid nimetusi o Inimesel blastotsüst § Blastoderm koosneb välisest rakkude kigist trofoblastist ja sisemisest rakkude kogumikust embrüoblastist § Toimub munajuhas (loode jõuab emakasse blastotsüstina) § Kestus 2-3 päeva § Selles staadiumis toimub mitmikute kujunemine (oleneb mitu embrüoblasti tekkis) • Gastrualtsioon o Väga täpne rakkude liitumine, et tekivad lootekestad ja lootelehed, tulemuseks gastrula
· Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine)
Seetõttu ei saa neid tavaliste meetoditega uurida. Antud kromosoome on võimalik uurida, kombineerides uusi tehnoloogiaid ja FISH-tehnoloogiat. In vivo jagunevad rakud. Tavaliselt analüüsitakse kromosoome mitoosi metafaasi staadium. Kuid seda uuringut saab teostada somaatilistes kudedes, kus on jagunevaid rakke, meioosi kromosoome aga generatiivses koes. Inimese kromosoome saab kultiveerimata uurida luuüdi rakkudest, koorioni hatulisest trofoblastist, kasvajakoest, testikulaarsest ning ovariaalsest koest. In vitro jagunevad rakud. Mitmete kromosoomianalüüsiks sobivate kudede rakud on lõpuni diferentseerunud ja jagunemise lõpetanud. Sel juhul viiakse kromosoomianalüüs läbi in vitro kultiveeritud ja jagunema stimuleeritud rakkudes. Imetajatel uuritakse kromosoome peamiselt perifeerse vere lümfotsüütides. Kasutatakse kas täisverd või isoleeritud lümfotsüüte. Rakke stimuleeritakse jagunema taimsete lektiinidega
Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises...
4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. (vih !) · Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni
jagunenud: trofoblast(millest arenevad lootevälised organid ja koed, mis stabiliseerivad loote üsasisesest arenemist, näiteks koorion) ja embrüoblast ehk ICM -sisemine rakkude mass, sellest areneb loode, on pluripotentsed – suudavad diferentseeruda kõikideks primaarseteks lootelehtedes. Zona pellucida oli tähtis viljastamisel, aga ta segab blastotsüsti munajuhasse implanteerumist. Koorumiseks blastotsüst lüüsib trofoblastist sekreteeritud trüpsiinilaadste proteaaside abil augu zona pellucidasse ja roomab läbi selle välja. Implantatsioonil seostub kestast koorunud blastotsüst emaka endomeetriumi ekstratsellulaarse maatriksiga. Identsete kaksikute tekeks jaguneb üks embrüo kaheks. Mida varasemas embrüoeas jagunemine toimub, seda ohutum (väiksem risk Siiami kaksikute tekkeks). 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm).
moodustub blastotsüsti keskele asümmeetriliselt (lahutab animaalse ja vegetatiivse pooluse) Totipotentsus - rakud, mis on suutelised jagunema ja looma kõiki liigile omaseid rakutüüpe Pluripotentsus - rakud, mis on võimelised diferentseeruma üheks kolmest lootelehest Trofoblasti ja ICM-sisemise rakumassi teke ja mis neist saab. tekivad peale 8-raku staadiumit, rakud jagunevad kaheks populatsiooniks; trofoblastist arenevad lootevälised organid ja koed, ICMist areneva organismi koed Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub ZPst vabanemine e koorumine ja kinnitumine e implantatsioon selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile - endomeetriumine; implantatsiooni ja koorumist aitavad esile kutsuda progestroon ja östrogeen Mis on diapaus? puhkeperiood, mille ajal blastotsüst väljub ZPst,
Seega normaalne kromosoomistik e. karüotüüp on naisel 46XX ja mehel 46XY. Juba munajuhas algab viljastatud munaraku karüokineetiline jagunemine. 24-30 tunni pärast on sügoot kaherakuline, edasi kujuneb moorula, mis koosneb 8-16 rakust. Rakukogumikus hakkab kujunema vedelikuga täidetud õõs - tekib blastotsüst, millel eristatakse perifeerset rakukihti e. trofoblasti ja seesmist rakukogumikku e. embrüoblasti e. idualget. Embrüoblastist moodustub embrüo-, trofoblastist lootekestade ja platsenta alge. Emakaõõnde jõuabki viljastatud munarakk blastotsüsti staadiumis 4-5 päeva peale viljastumist ning implanteerub e. pesastub emaka limaskesta. Trofoblast, lõhustades endomeetriumi, kindlustab endale vajalike toitainete saamise. Nii kujuneb vahetu kontakt ema verega; algab raseduspuhuse hormooni, kooriongonadotropiini (hCG) tootmine. hCG stimuleerib kollaskeha talitlust, kujuneb raseduspuhune kollaskeha (vt. ptk. "Sisemised suguelundid -
annaabi.ee 
