nimetatakse .......desoksüribonukleotiidiks........... DNA ülesandeks rakus on ....info säilitamine ja edastamine ....................................... mRNA ülesandeks rakus on ....annab informatsiooni valgu sünteesi kohta..................... 2 4.Mis protsessiga on tegemist? Mille järgi sa seda otsustad? Dipeptiid vabaneb initsiaator--tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator tRNA väljub ribosoomist. 4. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused. Tehke valik järgnevast loetelust. 1- .......fosforhape.................................... 2- ........desoksüriboos.............................. 3- ....adeniin või tümiin............................. 4- ...tümiin või adeniin.........................
Olgugi, et paljudele aminohapetele vastab mitu erinevat tRNAd, vastab igale erinevale tRNAle vaid üks konkreetne aminoatsüül-tRNA ligaas. Aminoatsüül-tRNA ligaas tunneb tRNA ära vastavate tRNA identsuse elementide järgi, milleks on kindlad, erinevatele tRNA molekulidele ainuomased nukleotiidid antikoodoni lingus ja aktseptoorses õlas. Valgusünteesi käigus ribosoomis lahutatakse tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumisel aminohape tRNAst ja lisatakse valguahelasse. 30. Geneetiline kood Geneetiline kood- on vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi (st. koodon) määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis. Geneetiline kood on unuversaalne ja oma kõikidele orgasmidele Maal.
alusel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasaabil. Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsiaator-tRNAst ja jääb viimasena ribosoomi sisenendu tRNA molekuli külge. Initsiaator-tRNA väljub ribosoomist. 12)mis on polüsoom(140) Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke 13)valgussünteesi tähtsus? Oma arengu käigus rakud kasvavad, diferentseeruvad, vananevad ja surevad. Kõigi nnde protsesside jooksul muutub rakkude vajadus sünteesitavate valkude järele
Haigus kahjustab aju osa, mis reguleerib magamist. Haiguse süvenedes tekkiv täielik unetus on ravimatu ja lõpeb surmaga. Valgu sünteesi iseloomustavad: 1.m-RNA ühineb ribosoomiga 2. m-RNA molekuli alguskoodoniga seostb esimene tRNA molekul, millega on ühinenud aminohape metioniin. 3.Ribosoomi siseneb teine TRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. 4.Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. 5.Dipeptiid vabaneb tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6.t-RNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (3) t-RNA. 7.Ribosoomi siseneb järgmine tRNA (3), mis toob endaga kaasa uue aminohappe. 8. RIbosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 9. Protsess kestab stoppkoodoni saabumiseni. 10. Stoppkoodoniga ühineb ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu.
Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega ja seostub siis komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA molekuliga, alustades initsiaator- tRNAst. Antikoodoniks nimetatakse tRNA pealingu kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekuli otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside, mis jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. mRNA koos tRNA-ga nihkub ribosoomi suhtes edasi, millega luuakse võimalus uue tRNA pääsemiseks ribosoomi. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini, millega seostub ensüüm lahutab
vastav aminohape. Olgugi, et paljudele aminohapetele vastab mitu erinevat tRNAd, vastab igale erinevale tRNAle vaid üks konkreetne aminoatsüül-tRNA ligaas. Aminoatsüül-tRNA ligaas tunneb tRNA ära vastavate tRNA identsuse elementide järgi, milleks on kindlad, erinevatele tRNA molekulidele ainuomased nukleotiidid antikoodoni lingus ja aktseptoorses õlas. Valgusünteesi käigus ribosoomis lahutatakse tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumisel aminohape tRNAst ja lisatakse valguahelasse. Ribosoomide ehitus ja funktsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 28. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA.
Kolm etappi: 1) Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA, olles assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTPga. 2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja ribosoomi P-saidis asuva tRNAga seotud kasvava polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühma vahel. Selletulemusena vabaneb kasvav polüpeptiidahel tRNAst P-saidis ja seotakse kovalentselt tRNAga, mis asub A-saidis. 3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub EF-G toimel mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3'-otsa suunas, tarbides GTP energiat ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül- tRNA molekuliga. 67. Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi.
1) Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA, olles assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTPga. 2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja ribosoomi P-saidis asuva tRNAga seotud kasvava polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühma vahel. Selle tulemusena vabaneb kasvav polüpeptiidahel tRNAst P-saidis ja seotakse kovalentselt tRNAga, mis asub A-saidis. 3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti. Ribosoom liigub EF-G toimel mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3’ otsa suunas tarbides GTP energiat ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga. 68. Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi
Valgusünteesi põhisüdmused: mRNA ühineb ribosoomiga mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga seondub esimene tRNA molekul (esimene aminohape on Metioniin) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNAle vastava aminohappe ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge tRNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNAle ribosoomi siseneb kolmas tRNA sünteesitakse peptiidside toimuvad samad protsessid... translatsioon lõpeb kui jõuab üheni stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) sünteesitud polüpeptiid vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA translatsiooni järgselt aitavad valku pakkida tsaperonid 20
vastav aminohape. Olgugi, et paljudele aminohapetele vastab mitu erinevat tRNAd, vastab igale erinevale tRNAle vaid üks konkreetne aminoatsüül-tRNA ligaas. Aminoatsüül-tRNA ligaas tunneb tRNA ära vastavate tRNA identsuse elementide järgi, milleks on kindlad, erinevatele tRNA molekulidele ainuomased nukleotiidid antikoodoni lingus ja aktseptoorses õlas. Valgusünteesi käigus ribosoomis lahutatakse tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumisel aminohape tRNAst ja lisatakse valguahelasse. Ribosoomide ehitus ja funktsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Rakutuum Ribosoomide ülesanneks on valkude süntees. Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 28. Valgusünteesi regulatsioon · Toimub ribosoomis. · Osalevad mRNA, tRNA ja rRNA.
Shine Dalgarno järjestus, mis aitab ribosoomi väikesel subühikul õigesti positsioneeruda. Kozaki järjestus eukarüoodis spetsiifilised järjestused AUG ümber, mis kergendavad äratundmist. 13. Kirjelda translatsiooni initsiatsiooni eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus bakteriaalne saab alguse Shine Dalgarno järjestusel mRNAl, eukarüootne toimub mRNA 5' otsa juures. Prokarüoot - initsiatsiooni käigus moodustub vastavatest ribosoomi subühikutest, initsiaator- tRNAst ja mRNA-st ribosoomi 70S kompleks. Funktsioneeriva kompleksi moodustumiseks on vajalikud nn. initsiatsioonifaktorid (IF-1, IF-2, IF-3). Initsiatsiooni alustab mRNA seondumine 30S subühikuga, subühik seondub mRNA puriinirikka piirkonna külge, mis asetseb enne AUG startkoodonit. Seda piirkonda nimetatakse Shine Dalgarno järjestuseks ning see on komplementaarne 30S subühikus asuva rRNA järjestusega. Järgmisena katalüüsib IF-2 initsiaator-tRNA seondumist ribosoomi P-saiti
aminoatsüüladenülaadi (AH COOH rühma O2 reageerib ATPα-fosfaadiga). Aktiivne vaid veevabas keskkonnas. AH aktiveeritud COOH rühma kaudu. 2. Estersideme süntees – AH COOH rühma ja tRNA 3’-terminaalse riboosi 2’ või 3’ süsiniku vahel. Vabaneb AMP. AH jääb seotuks tRNA 3’terminaalse riboosiga estersideme abil. Aminoatsüüladenülaadist viiakse AH üle tRNA-le. Kui 1. ja 2. etapp on pöörduvad, süntetaas võib aminoatsüül-tRNAst ja AMPst pürofosfaadi abil sünteesida ATP-d, vabaneb AH ja tRNA. tRNA aminoatsüleerimisreaktsiooni võrrandid: 1. E + aa + ATP – E ATPaa – E AMP-aa + PP 2. E AMP-aa + tRNA – E AMP-aatRNA – EaatRNA + AMP – E + aa-tRNA aminoatsüül-tRNA süntees on väga täpne – vigade sagedus 10-5 . tRNA valik süntetaasi poolt toimub kahes etapis: 1) seondub süntetaas stabiilselt vaid „sobiva“ tRNA molekuliga
annaabi.ee 
