Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077
Tekst peamiselt kanas,milles anti edasi pildil toimuv nii proosatekstis kui ka dialoogi abil (nt. Koikawa Harumachi). 21)Shizenshugi- naturalism Jaapani kirjanikud pöördusid naturalismi poole osaliselt vastureaktsioonina Ken`ysha`le, aga osalt ka Euroopas olnud kirjandusvoolu autoriteetsuse tõttu. Kõige silmatorkavamaks omaduseks oli individualismi otsingud. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta. Tüüpilised naturalistide teosed portreteerisid autoreid endeid, nende pere ja sõpru. Tõe jutustamise tähtsuse tõttu muutus lugu kohati ekstreemseks. 22)Shishsetsu (watakushi-shsetsu), mina-romaan, Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. 23)Shinkankaku-ha Uussensualism, liikumisele, millele pandi alus a1924. Sündmuste moraalse sisu eitamine, olulisem pigem vorm kui sisu
enamik probleeme laheneb teisiti lihtsamalt. Kuid on n.-ö. rekursiivseid probleeme, mille rekursiivne lahendus on loogilisem, elegantsem ja lihtsam. Kuidas ära tunda, et tasub môelda rekursioonile, s.t. millised on rekursiivse ülesande tunnusjooned? Olgu n! jälle baasnäiteks, kuigi sellegi ülesande mitterekursiivne lahendus on parem. (1) palju ühelaadseid operatsioone, mille "mahukus" on erinev: 0!, 1!, 2!, 3!, . . . (2) saame eristada mitterekursiivset triviaalset erijuhtu: 0! = 1 (3) probleem "keerukamal" juhul on taandatav "lihtsama" juhu lahendamisele: n! = n * (n - 1)! (4) sel viisil järjest lihtsamale taandamine viib lôpuks triviaalse juhuni: 0!-ni Lahenduskäigu vôime sel juhul rajada oletusele, et me oskame "lihtsamat" juhtu lahendada. Viies näide. Hanoi tornide ülesanne a b c ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦
[7] Naise kuju on farsilik, see on koondkuju või kuvand keskmisest tänapäeva naisest- tarbimishullust maniakist, mitte normaalsest inimesest. [9] Meeleolusõrmus on oivaline kokkuvõte vaimukalt kujutatud tänapäevasest ostu- ja laenuhullusest ning arutust rämpsujahist, mille abil oma sisemist tühjust täita üritatakse: isegi oma emotsioonide ja meeleolude mõistmiseks on vaja ,,soodsalt" väljamüügilt soetada 170-kroonine jublakas. [10] ,,Naises" juhtub nii mõndagi triviaalset ja inertset, mis elus ikka aset leiab. Alguses oli naise juures küll pidu, ja pidu oli seal kogu aeg: näljasele mehele anti süüa, juua ja puha, aga pärast hakkas ajapikku paha. Pidi päris kõlbulik naine olema, kui mees selle naise ja tema kahe lapse juurde nõnda pidama jäi, et seal oli ämm ja äi ning viimaks veel üks, nende ühine laps. Aga selles, et see maailmas nii igitavaline side või suhe või kooselu või mis tahes tekkis, pole ,,süüdi" mitte mees ja mehe
palju sel sajandil avastatut. Hoolimata faktist, et need teadmised on pikaajalise heuristilise protsessi tulemuseks, õpetatakse matemaatikat kui eelstruktureeritud valmis teadmisi. Konstruktivismis seevastu lähtutakse matemaatika ajaloolise kujunemise protsessist. Seejuures erinevad autorid ja teadlased toetuvad erinevatele lähtekohtadele, mistõttu eristatakse erinevaid konstruktivismi liike. Eristatakse triviaalset, Piaget` ja sotsiaalset konstruktivismi. Järgnevalt tutvume nende liikidega lähemalt. · Triviaalses konstruktivismis vaadeldakse ainult õpilaste teadmiste baasi konstrueerimist. Teadmisi vaadeldakse ülekantava informatsioonina, midagi antakse ja midagi kogetakse ning see on täielikult individuaalne protsess. Õppimine on tegelikult protsess, kus õppija, muutes oma varemõpitud teadmiste struktuuri, loob enesele uue kontseptsiooni (Leino, 1993, lk. 1-2).
ik=. im. Omadusi 3 ... 5 võib kasutada kiirgava süsteemi lihtsustamiseks, et kergendada nurktegurite määramist. Omadused 1 ja 2 sobivad aga võrranditesse, mille abil võib arvutada nurktegureid. Kui suletud süsteem koosneb n pinnast (tsoonist), siis tema indeksitel võivad olla kõik väärtused 1-st kuni n- ni ja seega on süsteemi iseloomustavate nurktegurite (vastastikuste pindade) üldarv n 2 . Suletavuse omadusest saab n võrrandit ja vastastikkuse omadusest (jättes kõrvale n triviaalset tingimust hii=hii) (n -n)/2 võrrandit. Seega võimaldavad omadused 1 ja 2 2 määrata (n +n)/2 suurust. 2 29.Kiirguseekraanid Valem (5.11) kehtib ka juhul, kui kahe seina vahele on paigutatud kiirguse vähendamiseks ekraanid kiirgusomadustega vastavalt A E, RE ja E. Selleks vaadeldakse valemi (5.11) nimetajat kahe pinnatakistuse ja summana. Igal ekraanil on kaks pinda. Juhul kui ekraani mõlemad pinnad on
Veendunud filosoofivihkaja võiks arutada nii: 1. Kõik filosoofid tuleks hävitada 2. M.V. on filosoof 3. järelikult, M.V. tuleks hävitada. Kui te sellist olukord ei sooviks, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. Teooria, mis selliseid tegusid õigustab on vähemasti kahtlane. Peaks kuidagi välistama! 2. Lubab triviaalset - Nagu ka Kanti formaalne eetika: Teeb triviaalsed kaalutlused moraaliotsustusteks 1. 16. Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida? Triviaalsed teod. Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See igaüks peaks esmaspäeval 17.15 hüüdma “elagu filosoofia!” 2. Praegu on esmaspäev 17.15 3. Järelikult, igaüks peaks praegu hüüdma “elagu filosoofia”
võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Preskriptivismi kriitika: 1) Preskriptivismi järgi oleksid moraalsed ka sellised teod, mida me ei peaks moraalseteks. Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm. Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata (2) Grigori on üliõpilane (3) Grigori tuleks Siberisse saata 2) Preskriptivism lubab mistahes universaliseeritud triviaalset kaalutlust pidada moraaliotsustusteks. Näiteks: (1) Igaüks peaks esmaspäeva pärastlõunal oma kõhtumasseerima.(2) Praegu on esmaspäeva päraslõuna.(3) Järelikult peaksime me kõik oma kõhtu masseerima. 3) Preskriptivism ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. Pole takistusi moraalipõhimõtete võinende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism Kui eetikaväited on sellised väited, mida saab pidada kas tõeseks või vääraks, siis on järgmised
(3) on universaliseeritavad (4) otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Preskriptivismi kriitika 1) Preskriptivismi järgi oleksid moraalsed ka sellised teod, mida me ei peaks moraalseteks. Piisab, kui neil on sobiv loogiline vorm.Näiteks: (1) Kõik üliõpilased tuleks Siberisse saata - (2) Grigori on üliõpilane - (3) Grigori tuleks Siberisse saata 2) Preskriptivism lubab mistahes universaliseeritud triviaalset kaalutlust pidada moraaliotsustusteks. Näiteks: (1) Igaüks peaks esmaspäeva pärastlõunal oma kõhtumasseerima.(2) Praegu on esmaspäeva päraslõuna.(3) Järelikult peaksime me kõik oma kõhtu masseerima. 3) Preskriptivism ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. Pole takistusi moraalipõhimõtete võinende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. 150. Kognitivism Kui eetikaväited on sellised väited, mida saab pidada kas tõeseks või vääraks, siis on
Kõnekeelsusega taotletakse jutustuses ehtsust ja siirust, vastandudes lihvitud ja n-ö võltsile kirjanduslikkusele. XX sajandi lõpuveerandi kirjandust (ja kogu kultuuri) on nimetatud postmodernistlikuks, esimest korda kasutati seda mõistet 1960. aastatel kirjanduse eksperimenteeriva suuna tähistajana. Kõrgkirjandust on ühendatud massikirjanduse elementidega, sisse toodud banaalset ja triviaalset, lõhet "kõrge" ja "madala" kunsti vahel on vähendatud. Varasem modernism oli kodanlikku massikultuuri põlastanud. Modernismi filosoofilisusele vastandati kergus, mängulisus, fragmentaarsus, suurte teeside puudumine. On kadunud austus akadeemilise kultuuri vastu, ei hoolita pühadustest ega ideaalidest Itaalia filosoofi ja semiootiku Umberto Eco (1932) "Roosi nimi" (1980) ühendatud ajaloolis-filosoofiline teema kriminaalromaani süzeega
annaabi.ee 
