Mahub harva tavalise orkestri või andsambli raamidesse. Eksperimenteerimise vaim on tugev, ta on sammuke ajast ees. Valdavalt kirjutanud vokaalsümf teoseid. Paljud neist lavakantaadid-mängud-ooperid. "Kuningas Oidipus ", "Prometheus", "Antigone", "Kuu", "Arukus", "Tark naine" jne. Sümf "kasvuhooned", sümf poeem "Monna Vanna". Olulised Monteverdi töötlused "Orpheus" ja "Ariadne".Muusika pedagoogika alaseid teoseid arvukalt igale vanuseastmele. Elutööks on 3osaline lavakantaat "Trionfi". 1847 "Carmina Burana", see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja kolmset ulatuslikust pildist: "Varakevadel", "Kõrtsis", "Armuõnn" need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa "Catulli Carmina" 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial. 3osa "Trionfi de Aphrodite" 1951 viib meid antiikaja pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab klaveripartiid orkestrile
Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972).
renessansilüürikat ei mõjutanud Petrarca mitte ainult oma luuletuste vormipeenusega, vaid ka platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia, tundelisuse ja igatsusega. Lembeluulet Petrarca stiilis on hakatud nimetama petrarkismiks. Nii armastatud naisesse suhtumises kui ka soneti poolest sai Petrarcast sajandeiks lembeluule laialdaselt matkitav eeskuju, eriti 16. sajandil. 50-ndail aastail alustas Petrarca ulatuslikult kavandatud allegoorilist poeemi ,,Triumfid" (,,Trionfi"), milles ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik - niisiis kuus üksteise üle võidutsevat triumfi. Selle teosega tegeles kirjanik surmani, kuid suri enne selle valmimist. Oma suurteoseks pidas Petrarca ladinakeelset eepost ,,Africa" (1342), mille teemaks on roomlaste võit Kartaago üle. Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi
(1949) ja Shakespearei komöödiale ,,Suveöö unenägu" (1964) ja muusikalise etenduse ,,Aegade lõpu komöödia" (1972). Ta on olnud abielus 4 korda ja on üks laps. Carl Orff on maailmas tuntud ka oma metoodikaga. Selle abil õpetatakse lastele solfedzot ja eelklassides ettevalmistust. Kõik toimub Orffi instrumentaariumi abil. Carmina Burana on kirjutatud 1937. aastal orkestrile, solistidele ja koorile. Tegelikult moodustab see triloogia ,,Trionfi" koos teoste ,,Catulli Carmina" (catulluse laulud) ja ,,Trionfo di Afrodite" (Aphrodite Triumf). Carmina Burana tähendab tõlkes ,,Beuerni laulud". Selle tekstid on 13. saj Saksamaa tudengite ja mässumeelsete õpetlaste ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid. Käsitlevad ajalikke rõõme ja naudinguid. Käsikiri leiti 1803. Lõuna Saksamaalt Benediktbeuernist. Mõndade tekstise juures on ka neumades noodid. See annab aimu, milline muusika võis saata tekste
muusika-tantsu-kooli. Tema arvamus oli, et igaühel peab olema võimalus osaleda loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, ,,tõeline muusika". Orff-Institut tegutseb praegu Salzbergis Mozarteumi alluvuses. 5 Tuntumad on lavateosed, eriti nn lavalised kantaadid. Tähtsamad teosed on trionfi (triumfid): · Carmina Burana (Beuerni laulud) · Catulli Carmina (Catulluse laulud) · Trionfo di Aphrodita Carmina Burana, loodud 1937 koorile, vokaalsolistidele, orkestrile. Algselt ka lavaku- jundus ja kostüümid. Aluseks 13. saj käsikirjaline laulukogumik, leitud Beuerni (Baieri Alpides) kloostrist ladina, prantsuse, saksakeelsed tekstid. Vagantide luule tekstide pilge ei halasta ei kirikule ega kuningale. Oo Fortuna (koor)
harmoonia. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). 5. Igor Stravinski balletid Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu".
- (Aiolose kaljukoobas.) Jupiter palub Aiolost tekitada torm, et temale, peajumalale, pühendatud kuldvillaku näppajat karistada. Kaval Armastus laseb tuultel Iasoni otse Hypsipyle juurde sadamasse puhuda. - (Sadamas.) Iason vihastab, kui Hypsipyle nõuab ta tagasipöördumist. - Demo ja Aigeuse paat vajus tormis põhja. Orestes tirib poolsurnud Demo kaldale. Iasoni sõdurite kapten Besso armastab Medeia õedaami Alindat. Nende reibas ja rõõmus duett "Non piu guerra, non piu, trionfi amore!" lõpetab vaatuse. Kolmas vaatus (Metsas.) Hypsipyle nõuab taas Iasonilt naasmist. Iason teeskleb leppimist. Medeia käsib Iasonil kõrvaldada Hypsipyle. Iason jätab selle töö Besso hooleks: isik, kes saabub Besso juurde küsimusega "Kas Iasoni ülesanne on juba täidetud", tuleb uputada. Siis läkitab Iason Hypsipyle selle küsimusega Besso juurde. Ent Hypsipyle hilineb veidi, sest peab toitma oma lapsi. Teda ennetab kannatamatu Medeia just sama küsimusega