väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, NIMETATAKSE TINGIV-LIIGITAVAT süllogismi VÄLISTAVAKS DILEMMAKS, kui kolmest alternatiivist, siis VÄLISTAVAKS TRILEMMAKS, kui neljast siis VÄLISTAVAKS TETRALEMMAKS jne. 3) TAGAJÄRJE JAATUS 4) ALUSE EITUS
võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID. (põhineb G. Vuksi õpikul lk 59–63)
võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID. (põhineb G. Vuksi õpikul lk 5963)
järeldus on liigitavad või kategoorilised otsustused. Ühiskond võib olla kas vabaturumajandus või plaanimajandus. A (B˅C) See ühiskond ei ole plaanimajandus. A˥C See ühiskond on vabaturumajandus. A B Tingiv-liigitav süllogism-järeldus,kus üks eeldus on tingiv, teine liigitav otsustus. Sõltuvalt alternatiivide hulgast liigitavas otsustuses nimetatakse seda kas dilemmaks, trilemmaks või tetralemmaks. Dilemmasid on kahte liiki: konstruktiivsed ja destruktiivsed. Mõlemad jagunevad omakorda liht ja liitdilemmaks. Nad erinevad selle poolest, et : 1. Lihtdilemmas tingib kumbki kahest suure eelduse alusest ühe ja sama järelduse, liitdilemmas tingivad erinevad alused aga erinevad järeldused. 2. Lihtdilemmas on järeldus kategooriline otsustus, liitdilemmas aga liigitav otsustus. Lihtkonstruktiive dilemma Kui A, siis C; kui B, siis C. (A→C) (B→C)
8.13. Politsei kaitseb korda või inimest. Politsei kaitseb korda. Süllogism ei tööta, sest esimese eelduses pole tegemist alternatiividega. TINGIV - LIIGITAV (lemmaline) süllogism. Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse süllogismi dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis tetralemmaks jne. Lemmalise järelduse tõesus oleneb sellest, kas tingivad väited suuremas eelduses on tõesed ja kas kõik liigituse liikmed väiksemas eelduses on ammendavalt esitatud. Konstruktiivne dilemma Lihtne (ik simple) modus ponens (jaatav moodus): (p q) & (t q), Kui hüppan alla aknast, saan surma, ja kui rõdult, saan surma. p xor t Ma pean hüppama alla kas aknast või rõdult.
1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingivliigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens’i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille alternatiivid jaatavad suurema eelduse tingivate väidete aluseid.
1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingiv- liigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens'i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille alternatiivid jaatavad suurema eelduse tingivate väidete aluseid.
annaabi.ee 
