kriipivaid helisid, mida võivad kuulda sukeldujad. Need kohad riffidel, kus papagoikalad kõige sagedamini söömas käivad, võib ära tunda väikesteks tükkideks purunenud osade järgi. Nii tekib valge koralliliiv. Kiviahvenlased tunnevad end hästi soojades ja madalaveelistes meredes. Harilikult kohtab neid korallriffide ümbruse puhastes vetes. Erksavärviline triipahven kuulub tuntuimate liikide hulka. Vahemeres elab ta kaljustel rannikualadel, kus leidub piisavalt avausi ja varjepaiku. Kiviahvenlased püüavad oma ohvreid, neid ootamatult seljataga rünnates. Nad on väga tõhusad jahimehed ning saavtutavad parimad tulemused võimalikult väikeste pingutustega. Suurimatel kiviahvenlastel pole ühtki vaenlast. Väiksemaid liike võib aga ohustada hai. Kiviahvenlased on liiga aeglased selleks, et hai eest plehku panna ning nad pole võimelised
kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist
hindamine, maht Eestis 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. Angerja kasvatamine toimub suletud veekasutusega süsteemis, mis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärgiks on nii veekogude rikastamine kui ka kaubakala tootmine. 21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 31; võrtsjärvest ida poole 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Triipahven, tilaapia ja barramundi 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsikulatsiooni süsteemid : Vee korduvkasutus sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded on nii ranged, et kasutatud vett ei tohi lasta loodusesse ilma puhastamata. Retsikulatsioonisüsteem on keeruline tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikse osa. 24
Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa.
Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa. 24
tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid jõevähk(alla tonni)
pilves ilmaga ja hommikutundidel. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 75-77/ Joonis 5 Sikuti 13 7. Lendõng Lendõng koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust (vt. joonis 6). Lendõngepüük on väga vana õngitsemise meetod, millega põhiliselt püütakse forelli ja lõhet, kuid töötab ka väga erinevate liikide püügil nagu: haug, harjus, karpkala, meriahven, triipahven jne. Lendõngepüüki saab harrastada nii magevees, kui ka soolases vees./ http://en.wikipedia.org/wiki/Fly_fishing, 26.09.09/ Lendõngel on väga palju erinevaid nimesid: piitsõng, kärbseõng, liblikaõng, forelliõng. Kalastamine lendõngega on laialt levinud Kesk-Euroopas, Skandinaaviamaades ja Põhja- Ameerikas. Eriti populaarne on lendõng Inglismaal,. Eestis leidub lendõnge kasutajaid vähe. Lendõnge osad on ritv, nöör, rull
annaabi.ee 
