...... 2.3 Nukule rahvuslike riiete õmblemine...................................................................... KOKKUVÕTE............................................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... Lisad: Lisa nr.1 Nuku lõiked Lisa nr.2 Nuku alusriiete lõiked Lisa nr.3 Nuku rahvuslike riiete lõiked Lisa nr.4 ERM A 565:25 Lisa nr.5 Neiu seeliku triibustik 2 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED 1.1 Rahvariiete ajaloost Ammustel aegadel olid meie esivanemad paiksed. Põhjust kodust kaugele minna oli vähe, eriti naistel. Kokku saadi enamasti kiriku juures. Nii kujunesid välja kohalikud tavad ja rõivamood (Vill, R; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3). Rahvarõivad on peamiselt feodaalaegsed talupojarõivad, mis hiljem on paljudel
sidust murdnurk- toimseks. Kreppsid Kreppsidused us koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. Diagonaa Diagonaal- l-sidus sidusega kangastele on iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik ja/või rohkem kui ühe erineva laiusega toimejoonega kangad. Vahvelsid Vahvelsidusele us on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Siduse reljeefsed kontuurid kujundatakse pikkade katetega. Kanvaa- Hõredamad sidus kohad või augud
kolme kaupa. Panama sidusega riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Murdnurktoimne või nurktoimne (toimse tuletis) KOMBINEERITUD SIDUSED: Kreppsidus Kreppsidused koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. (kreppkeerd-väga tugev keerd) Diagonaalsidus Diagonaalsidusega kangastele on iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Kanvaasidus Ažuursed elemendid võivad olla triibu-, ruudukujulised või imiteerida pilu. Hõredamad kohad või augud moodustatakse riides lõime- ja/või koelõngade ümberpaiknemise või laiali nihutamisega. LIITSIDUSED Karustussidus Karusega sidustel on riide paremal poolel karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakestest
Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane toot, alumine serva külge kinnitada punasest lõngast keerutatud nöör. Seelik on volditud ja töödeldud värvliga. Värvel kinnitada tugeva haagiga. Ülaäärel on 3 cm sügavused voldid. Kinnis vasakul. Triibustik: a) 1,2 cm pruunikaspunast (põhivärv) b) 0,05 cm valget c) 0,3 cm helesinist d) 0,15 cm tumesinist e) 0,2 cm lillat f) 0,3 cm helepunast g) 0,05 cm valget (triibu keskkoht) f-a h) 0,15 cm tumesinist i) 0,3 cm rohelist j) 0,3 cm helesinist k) 0,05 cm valget ( triibu keskkoht) j-h
liittoimse siduse fragmendid. Nt. liivakrepp- kangaid. Diagonaalsidus Iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik ja/või rohkem kui ühe erineva laiusega toimejoonega kangad. Võivad olla lõimepindsed, koepindsed või tasapindsed.
Pidupäeva riietus Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Terviklik pidupäevarüü Pidupäeva särk Seelik Valmistatud oli kas ostetud või mõisakangrute kootud kangast Seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi Pealisseelikud (piduseelikud) on kirkamad ja mitmevärvilisemad Alusseelikuid (tööseelikud) on enamasti kahevärvilised Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), Seelikutele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud Seelikud olid villased Näited seeliku triibustikust Click to edit Master text styles
riide pinna, millega imiteeritakse siidkangastes ja villastes riietes kreppkeeruga (st väga tugeva keeruga) lõngade kasutamisega saadavat efekti. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama, satään- ja liittoimse siduse fragmendid. Diagonaalsidus Diagonaalsidustele on iseloomulik peenike (reljeefsidus) diagonaalne reljeefne triibustik, mis liigub alt vasakult üles paremale. Triipude kaldenurk sõltub lõimelõngade jämedusest ja lõime tihedusest ning diagonaalsiduse iseloomust (nihke suurusest). Kaldenurk võib olla kuni 90°. Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Kasutatakse põhiliselt käterätikuriiete ja mõnikord ka kleidiriiete valmistamisel. Siduse
lahttasku, mis õmmeldi erisugustest riidelapikestest. Tarvastu kihelkonnas kanti talvel triibulist villast seelikut ja suvel valget linast pallapoolt. Triibuseelikud valmistati ühelaidsest poolvillasest koeripstehnikas kootud riidest, mille lõim oli linane ja kude villane. Seelik tehti hästi pikk ja lai. Seeliku laiuse kohta valitses arvamus, et mida enam volte, mida laiem ja raskem on seelik, seda toredam. Pikitriibuline seelik kooti valdavalt punase põhjaga ja triibustik ei muutunud oluliselt kogu 19. sajandi jooksul. 19. sajandi teisel poolel asendati mahedate toonidega taimevärvid järk-järgult aniliin- ja asovärvidega, mis tingis seelikutriibustike muutumise märksa intensiivsemaks. Vanematel seelikutel olid triibud laiemad, uuematel kitsamad. Triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Seeliku sissepoole alla äärde õmmeldi kuni kämblalaiune linane riideriba, millel oli eelkõige
pidada põhilise saaklooma, metssea arvukuse kiiret vähenemist ja ka Venemaa suuri uudismaa ülesharimisprogramme (1912.a. jne.), kus ei olnud ruumi tiigrile. Kasutades armeed, puhastati edukalt Kaspia mere äärseid alasid. jaava tiiger Panthera tigris sondaica Jaava tiiger elas Indoneesias Jaava saarel, kus teda viimati nähti 1979. aastal. Jaava tiiger oli välimuselt üsna sarnane sumatra tiigrile, aga tal oli rohkearvulisem, tumedam ja tihedam triibustik. 50-ndatel eksisteeris veel 20-25 jaava tiigrit, enamus Ujong Kulon Wildlife Reserve kaitsealal. Kuid juba 60-ndatel olid peaaegu kõik hävitatud. Väljasuremiseni viis inimtegevuse laienemisega (põlluharimine, metsade maharaiumine, jne.) paratamatult kaasnev tiigri saakloomade vähenemine ja ka otsene hävitamine. bali tiiger Panthera tigris balica Viimane bali tiiger tapeti arvatavasti 1937. Bali saarel (Indoneesia). Teistest alamliikidest kõige väiksemal territooriumil elanud tiiger
Third level Fourth level Fifth level seelik Kahar seelik ilmus Eesti talunaise rõivastusse ühevärvilisena, kuid muutus 18.saj. keskpaigast alates järkjärgult pikitriibuliseks. Varasemad pikitriibulised seelikud tehti ostetud või mõisakangrute kootud kangast. Hiljem hakkasid talunaised ise seelikukangaid kuduma ja seelikute triibustik omandas paikkondlikke erinevusi (Kaarma, Voolmaa 1981). Tori pikitriibulised seelikud on eriilmelised. ERMi kogudes on rohkesti nii pealisseelikuid (piduseelikud) kui ka alusseelikuid (tööseelikud). Pealisseelikud on kirkamad ja mitmevärvilisemad. Alumised seelikud on enamasti kahevärvilised. Teadaolevalt kanti ikka mitut seelikut üksteise otsas, et tüsedam ( loe: ilusam) välja näha. Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja
annaabi.ee 
