tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab niššide rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt. Tartu Jaani kiriku teevadki harukordseks just terrakotaskulptuurid.Keskaja Euroopas pole teist nii rikkaliku kompositsiooniga kirikut olnud. Jaani kiriku uusaegses ajaloos on paraku esikohal hävingud. Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Laoni katedraal Saint-Denis´ kirik Kõrggootika v Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; v Võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared v Empoorid kaovad v Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad ikka mitmekesisemaks ja rikkalikumaks; v Trifooriumi taga olevasse müüri tekivad aknad v Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Need valmisid põhiosas 13. sajandil. Reimsi katedraal on väljast justkui kivipitsiga kaetud. Amiens'i katedraali kesklööv Hilisgootika v Hilisgooti arhitektuur kaldus paljuClick to edit Master text styles liialdustesse. Second level v
kuningate matusepaik. Pariisi Notre-Dame (Jumalaema kirik) 1163- 1320 on viielööviline, millele lisaks nii põhja- kui lõunaküljel kabelite rida (meister Pierre de Montereau).Hoone pikkus 127m. 2. Gootika õitseaeg (u XIII ja XIV saj) Akendel oli nüüd juba lihtne raamistik; võlvid olid lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared, empoorid kaovad. Aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad mitmekesisemaks ja rikkalikumaks, trifooriumi taha olevasse müüri tekivad aknad. Sensi katedraal (u 1140-1180) Selle proportsioonid erinevad empooridega kirikute omadest- nimelt on siin kesklööv laiem ja madalam. Selle eeskujul kerkib ka esimene suur katedraal, kus kohmakad empoorid olid asendunud tugikaartega, nimelt Chartres`i katedraal. Vanemad osad pärinevad XII saj- need on skulptuuridega kaunistatud lääneportaalid, kuulus kuningate värav e Portail Royal ja tornide alumine osa, mis oli üheaegne portaaliga
põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine
Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Romaanlaste eripära seisnes aga ka selles, et kirikuhoonet hakati ühendama tornidega, neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Tähtis oli ka avanev vaade pealöövile. Trifooium oli paksu müüri sees olev kitsas käik ja see avanes kesklöövi suunas. Trifooriumi asemel võisid olla kitsad süvendid , empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kus asus kantsel. Gooti stiilis varjasid aga tornid ja raiddetailid tugipiilarite ja piitade raskust. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Gooti stiilis olid peafassaadis ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide
millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab nisside rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt. Kesklöövi ahasseinte kujunduses oli samuti oluline koht skulptuuridel. Lääneküljel torni kõrge kaarava kohal paikneb nisis Trooniv Kristus - Majestas Domini, kellele lisandub veel kuus puhaku figuuri. Idaseinas võidukaare kohal oli poolfiguuride friis ja elusuurune
· Rohkesti torne · Vertikaalne tendents · Mõnevõrra sarnane inglise gooti ehitistega Burgundia · Varagootika o Tsistertslaste ehitised Toreduse asemel püüeldakse lihtsuse poole Koor enamasti sirge lõpmikuga Trifooriumi puudumine Välisarhitektuur · Tugikaarte ja tornide puudumine Champagne'i koolkond · Puuduvad teravalt esile tungivad iseärasused · Sarnasusi Burgundia koolkonnaga Lõuna-Prantsusmaa · Iseseisvad voolud · Domineerib ühelööviline kirik
annaabi.ee 
