kööktubakorterit, sissekäik hoone kummastki otsast. Kõrvalruumid olid mõlemat tüüpi majades sahver, kuhu pääses esikust, ning kelder, mis osas majades asus sahvri all, osal oli õuel ühiskelder. Eraldi paiknes õuel puukuur, kus igal perel oli oma osa. Alles 19.sajandi õpus tõi tuleohutuseeskiri muutuse kahekorruseliste elamute plaanilahendusse. Nimelt hakati nõudma teisele korrusele kahte otseväljapääsuga treppi. Üheks trepiks jäi tuulekojas olev keerdtrepp, teine tuli ehitada köökkoridori. Sellega seoses tehti ahjusuu tuppa, mitte koridori nagu varem. Tuba muutus küll naabritest eraldatud kööktoaks, kuid nii ruumi kui ka puhtuse mõttes elamistingimused halvenesid. Üldiselt hakati uutes majades ehitama pisut suuremaid kööktube ning elamistingimusi püüti parandada sellega, et keedukolle eraldati toast kas säärvandiga või laeni ulatuva vaheseinaga omaette köögiks
7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm õõnespaneelidest millele on valatud tasandusvalu, kus paikneb põrandaküte. Põrandakatteks on laudparkett (vt. tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2). Teisele korrusele viivaks trepiks on terasest keerdtrepp, mis kinnitub hallis asuva terasposti külge. Teise korruse vahelaeks on hõre laudis, mille külge on kruvitud kipsplaat. Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad
oma luulet ette lugedes. Töötas Venemaa telegraafiagentuuris ROSTA joonistas propagandaplakateid ja paigutas neile ka oma värsse. Riietus ekstravagantselt. Raske iseloomuga, ei tunnistanud kompromisse. Elas kriitikat raskelt üle. 1930 astus Kirjanike ühendusse, samal aastal lõpetas oma elu enesetapuga. Ohtralt loomingut: luuletused, poeemid, 2 näidendit: ,,Saun" ja ,,Lutikas". Omane luulevorm, mida kutsutakse Majakovski trepiks (Eestis Henrik Visnapuu, Albert Kivikas, Erni Hiir, Richard Roht). IMAzISM 1912-1917 omaette vooluna. Teoreetikud olulisim USA luuletaja ja kirjanik Ezra Pound. Püüdlused luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ilmekale väljendusele. Lühike luuletus, vältisid teadlikult süzeelis- jutustuslikku alget luules. Varasemast sümbolismist eristas I vormieksperiment ja valdavalt (riimita) vabavärsiline väljenduslik laad. Thomas Stearns Eliot, Ezra Pound.
Aastail 1454-1456 kindlustati Pika jala kallaktee ida- ja lõunakülg kõrge kaitsva paralleelmüüriga. - nii taheti ära hoida vaenulikke rün- nakuid linna tänavatel Seega eraldati juriidiliselt sõltumatu all-linn lõplikult Toompeast. Praegune Toompea-poolne tugimüür pärineb aastast 1781, kui täna- vat laiendati. Lühike jalg Lühike jalg eraldab samuti Toompead all-linnast ja pidi tagama öise rahu linnas. Trepiks ehitati tänav 19. saj. Lühikese jala värav ehitati 15. saj ja praegune uks on pärit 17. sajandist Väravatorn olla ka Tallinna vaimude kodu See tänav kuulus tervikuna all-linnale (seega- miks Tallinn lonkab?) Aleksander Nevski katedraal kerkis viimase suure hoonena Toompeale väikse linnuse ette Ehitati suures venestamistuhinas aastatel 1894-1900 (mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi
näiteks on Rüütli 10 paiknev relvakoda, mis kuulus keskajal Tallinna tööhoovi (marstall) koosseisu. Peale elamu pööningul asuvate aitade leidus Tallinnas veel rohkesti eraldiseisvaid aidahooneid, neist on samuti paljud hästi säilinud. Keskaegsed aidad olid reeglina kolme- või neljakorruselised võlvitud keldriga hooned, mille ülemised vahelaed olid puidust ning tugeva konstruktsiooniga. Trepiks kasutati aitade puhul kas müüritreppi või lahtist puutreppi. Aidad asetsesid tänava poole tihti mitte viiluga, vaid küljega, sellest tingituna olid nende katustesse tõsteseadmete jaoks ehitatud plokiga vintskapid. Kasutatud tõstemehhanism ning kaubaluugid sarnanesid elamute omadega. 15. sajandi elamu Lai 23 fassaad Keskaegne elamu Lai 29 (15-16. sajandi väliskujus) Keskaegsed elamud Viru tänava lõunaküljel 19
Seoses kuningavõimu tugevnemisega hoogustus lossiehitus, hulk losse kerkis (või ehitati ümber) Loire`i jõe orus. Losside põhikavatised jäid esialgu muutumatuks, säilitades seosed keskaegse linnuse planeeringuga. Renessansi mõjust andsid alguses tunnistust seinte horisontaalne liigendus, ümarkaarsed ja täisnurksed avad ning mitmed dekoratiivsed elemendid. Prantsuse vararenessansi esimeseks näiteks arhitektuuris loetakse Blois` lossi keerdtreppi (1515-24, nim. ka Francois I trepiks). Trepi toestik on küll veel gooti pärane, neljakandilised kõrgele baasile toetuvad piilarid ja trepikäsipuude balustraad kõnelevad aga renessansi läbimurdest. Renessanssarhitektuurile iseloomulikku fassaadiliigendust näeb Chambord`i jahilossi arhitektuuris (1519-53), mille kolmekorruselise peaehitise ja nurgatornidega tiibhoonete mõjusamaks osaks on rikkalike kaunistustega kõrged katuseehitised (tornid, tornikesed, kõrged korstnad, katuseaknad) Huvi katuseehitiste, kõrgete
Tuleb ka arvestada, et autojuht jätab augud ja teel leiduvad ese- med rataste vahele. Seetõttu on üllatusi vähem, kui sõi- dame mitte auto keskkoha vaid vasak- või parempoolsete rataste joonel. Kõige õigem on aga hoida suuremat piki- vahet eesliikujaga, et takistust saaks märgata aegsasti. Suuri ebameeldivusi võib kurelt sõitvale mootorrattu- rile põhjustada ootamatu sattumine trepilisele teelõi - gule. Trepiks nimetavad mootorsõidukijuhid lainelist tee- katet, mis tekib autorataste rütmilise õõtsumise tagajärjel, kui asfaltkate on kuumadel suvepäevadel pehmenenud. Treppi kohtame kõige sagedamini päikesele avatud, kuid tuulevarjuustel teelõikudel ja langudel, kus selle teket soo- dustab pidurdamine. Trepp paneb masina hüplema, mis- tõttu on raske suunda säilitada. Sageli tekib seejuures ka masina samaaegne külgsuunaline liikumine, mida on raske
annaabi.ee 
