Tähtvere linnaosas, aga ka Karlova tagumistes osades, neid leidub ka teistes linnades. Konstruktsioonitüübilt on enamasti tegemist sõrestikhoonetega, ehk nagu toona öeldi: täidisseintega elamutega, kus soojustusmaterjaliks on sõrestiku täiteks pandud saepuru. Sisemiselt ruumijaotuselt on sellised elamud erinevad, siia gruppi kuulub nii kahepereelamuid, kus kummalgi korrusel on ainult üks korter kui ka tagasihoidlikumate korteritega keskse trepikojaga maju. Puitfunktsionalism arhitektuuriajaloolise fenomenina on väga huvitav, sest ühendab Lääne-Euroopast meile jõudnud kõige moodsamat stiilikäsitlust ja sajanditepikkust kohalikku puitehituse traditsiooni. 32 Joonis 1.26 1930. aastatel jõudsid ka puidust korterelamute arhitektuuri uued esteetilised arusaamad (elamu Rakveres, paremal). Modernistlikele
kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). 6 Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. Ehitiste tuleohutustest tulenev ehitiste liigitus Ehitise Ehitise kasutamisotstarve kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt
Töötajaks on hea tervise juures täiskasvanud mees, kes töötab kolimisteenuse pakkujana. Täpsemalt on tema üks nendest, kes asju (peamiselt mööblit) majast välja teisaldab. Töökohaks on erinevad elamuhooned, antud juhul on silmas peetud teiselt korruselt (trepi kaudu) ning natuke kõrgemal tasandil esimeselt korruselt (suuremad akna kaudu) asjade ära vedamisega. Tegemist on võrdlemisi kitsa trepikojaga, kust pole mugavas asendis võimalik trepist alla mööblit vedada. Samuti on suuremaid asju vajalik esimese korruse aknast välja teisaldada, sest uksest lihtsalt ei mahu. Tööd tehakse tavaliselt üle 5h päevas, vahepeal on ka lühike lõunapaus, kuid üldiselt toimub töö järjest. Eeldatud on, et teisaldatavad esemed ei ole eelnevalt ära pakitud, vaid võetakse ilma pakendita nii nagu nad eluruumides parajasti on. 1
Fassaadil on ainulaadsed liseenitaolised kaunistused, mis algavad 1-korruse kohalt ja ulatuvad räästakarniisini. Hoone seisukord hea, hiljuti renoveeritud. Katus on kaetud tumeda kiviga ja seinad värvitud beezikat tooni. Viljandi 7 on sarnane eelmisega, ent kelpkatusega. Trepikoja kohal termaken. Maja tervikuna on aga palju kevemas seisukorras laguneva fassaadi ka eterniitkatusega. Viljandi 11 on ebasümmeetrilise põhiplaaniga hoone, millele on hiljem juurde ehitatud vasak tiib trepikojaga matkides paremat tiiba. Juurdeehituse käigus on kaotatud katuselt ka termakna motiivid vintskapide kohalt. Hoonet kaunistavad kvaader nurgaketid, petikaknad külgedel ja räästakarniisid. Uste ümber talakaarsegmendistik lukukivi motiiviga. Hoone on värvitud roosakat tooni punase eterniitkatusega. Samal perioodil hakati rajama ka linna pärnaalleesid paralleelselt hekkide ja iluaedade projektiga. Täna ääristavad Viljandi tänavat hooldatud puud, mis lisavad ärihoonetele isikupära
2 1. MAJAST 1. Maja on projekteeritud 1986.a. Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonnas, töö nr.8611708, ehitatud lp.156-013.13.86.3A-3B-4B järgi. Linna Valitsuse poolt antud loaga ja meie rahadega oli ehitatud kooperatiiv maja. Mille nimeks pandi ,,MERIKAKP", selle pärast et ta seisab väga lähedal mere ääres. Pool maja sai valmis 1987.a. ja teine pool 1988.a. 2. Tegemist on 5-korruselise, 8 trepikojaga-sektsiooni elamuga, kus on 120 korterit. millest: Ühetoalisi 15, Kahetoalisi - 15, kolmetoalisi 65, neljatoalisi 25 2.1. Majas on kuus seksiooni ehitatud Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelidest ja kaks nurgasektsioonid silikaattellistest. (Näidis Lisa nr.1) Üldkasulikku elamispinda 7329,2 m2 Korterite köetav sisekubatuur 6858,7 m2 Elamispind 7295 m2
saj alguses. - Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge - Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka postidevaelisi diagonaale - 1920-40. aastatel ehitati meie linnade agulites, aga ka alevite, hulgaliselt varatud ja tõrvatakuga tihendatud püstprussidest seintega kahe ja kolmekorruselisi puitmaju - Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940. aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga. Laud-Nael-Karkassmaja - Laud-nael-karkassmaja leiutati 1832.aastal Ameerikas, chicagos. Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga. - Fasaad viimistleti rõhtsalt või püstjalt hööveldatud voodrilauaga - Soojustuseks kasutati vanapaberit, höövlilaaste või saepuru.
pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. · (2) Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). · (3) Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). · (4) Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. · (5) Üksik-, kaksik- või ridaelamu ning suvila ja aiamaja kelder ei pea vastama lõikes 2 nimetatud nõuetele. · (6) Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. · § 29. Tuletõrje veevarustus
annaabi.ee 
