eluga toime tulla. Näiteks kui ma lähen üksinda jõusaali või jooksma, siis ma ei kujutaks ette seda ilma muusikatata, muusika aitab mind motiveerida ja anda jõuda trennis ma ei tea kuidas aga ma saan muusikast energiat, kui ma olen trennis. See oleks just nagu, et ma kuulan sellist muusikat trennis mille peale sa tahaksid kohe tantsima hakkata, aga ma suunangi selle tantsimise nii öelda ümber enda trenniks ehk siis tõstan tantsimise asemel näiteks hantlit. See sõltub tujust, millist muusikat ma kuulata tahan, kui ma tahan õppida siis ma kuulaks lihtsalt youtubest klaveri mängu. Muusika on tähtis mu jaoks, sest see aitab mind probleemidega ja üldse eluga, muusikat on väga palju ja väga palju erinevaid stiile aga kõik stiilid on justkui jaotatud ära erinevatele tujudele. Muusika insprireerib mind olla parem.
Millest ma siiani korralikult aru , ei saa . Tegelikult pole häda midagi , jõuan ise ka kenasti kolm korda nädalas trennis käia . Läksin siis uude trenni . Esimesed trennid oli puhta sisseelamise värk . Nüüd on juba täitsa normaalne ja vorm hakkab ka tagasi tulema, sest suvel pole ju üldse korvpalli mänginud . Treener on ikka tunduvalt parem kui maal oli ja trenni ülesehitus on ka tunduvalt erinev . Seda trenni , mis me eelmine aasta maal tegime ei saagi trenniks nimetada , sest sellel inimesel , kes meiega koos seal oli polnud isegi treeneri litsentsi ja ega me seal peale mängimise suurt ei teinud . Linnas on ikka esikohal igasugused korvpalliga seotud harjutused ja trenni lõpus mängitakse umbes veerand tundi . Esimesel kuul olin ma ikka tõsises masenduses ja ega sellest enne kevadet välja ka ei tule . Muutuseid , mis mõjutavad minu nüüdset elu on liiga palju ja need kõik tulevad korraga . Pauhti ja
ehk nö liigesevõide tootmine ning väheneb liigesevõide viskoossus. 8. Paraneb koordinatsioon ja reaktsiooniaeg läbi närvisüsteemi funktsiooni 2014 Rakvere Ametikool paranemise. 9. Vähendab lihaste valulikkust pärast trenni, kuna parandab lihaste hapnikuga varustatust ja seega vähendab laguproduktide teket, mis põhjustavad lihasvalu. 10. Valmistab sind vaimselt ette järgnevaks trenniks. Aitab puhastada pea erinevatest kohustustest, parandab keskendumist. 6. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. www.terviseinfo.ee 2. liigume.ee 3. www.vireo.ee 2014
õpilast vastas, et ala ei sobinud, 1 õpilane vastas, et ei olnud enam viitsimist tegeleda ja 1 õpilane vastas, et ala oli igav, 7 õpilast ei andnud vastust. 7. klassi õpilastest 1 õpilane vastas, et lõpetas tegelemise oma alaga kaalu pärast, 7 õpilast vastas, et ala ei sobinud ja ei meeldinud enam, 1 õpilane vastas, et lõpetas alaga tegemise kuna kolis ära, 2 õpilast vastas, et ei jõudnud enam tegeleda oma alaga, 1 õpilane vastas, et tal ei jäänud enam aega trenniks ja 16 õpilast ei andnud vastust. Saadud tulemused näitavad, et 38 õpilast ehk 76% 100st tegeleb spordiga, mis on kõvasti üle poole vastanuist. Selgus, et 42 õpilast arvab, et sportimine ei sega koolitööd ja ainult 4 õpilast vastas, et segab. Püstitatud hüpotees leidis kinnitust, et Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste sportlik tegevus on tõesti üsna suur. Ligikaudu 76% . 9 Kokkuvõte
Mati treeninguteks jäid enamasti jõusaalis ja aasta läbi ujumas käimine. Kuna talle jooksmine ei meeldinud, siis seda sai vähem tehtud, kuigi laagrites sai joostud palju ja tihedalt. Sõidutrennideks olid klubis eraldi päevad, kuid sai ka ise tehtud pikkasid sõidutrenne omast vabast ajast. Laagrites on Mati käinud palju, neist põhilised toimusid Eestis, aga on käinud ka kaugemates NSV Liidu riikide laagrites. Elmeti füüsilised trennid toimusid osaliselt jõusaalis, aga põhiliseks trenniks oli tol ajal hästi porisel rajal rattaga jooksmine. Väga tihti tuli ette, et võistlus lõpetati joostes, kuna mootorratas lagunes ära. 3.6 Saavutused 3.6.1 Juss Laanso saavutused: 9 Eesti meistrivõistluste tiitlit Ameerika Motospordi Ühenduselt saadud aasta uustulnuka tiitel 2 Staadionikrossi tiitlit kaheksal korral on kuulunud Eesti Rahvustekrossimeeskonda osalenud Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel. 3.6.2 Mati Tagapere saavutused:
Milline peaks välja nägema vastupidavus treening? Soojendus Vastupidavustreening algab nagu iga treening ikka soojendusega. Soojendus on iga trenni alus ja seda tuleb teha 15-20 minutit. Soojendus hõlmab endas jooksmist kui ka sellega seonduvaid harjutusi ning ka venitust. Korralik soojendus aitab vältida sportlasel vigastust. Soojendus algab jooksuga mis on tavaliselt 500m või natuke üle selle. Esimene soojendus jooks tuleb teha madala tempoga , sest lihased tuleb trenniks soojaks saada. Jooksmisele järgneb järgnevad jooksuga seonduvad harjutused nagu: põlvetõsted, sääretõsted, lühikesed kiirendused ja muud harjutused mis soojendavad lihased mida peamiselt kasutad jooksmiseks. Jooksud Soojendusele järgnevad juba raskemad jooksu harjutused mis hõlmavad endas kopsumahu suurendamist ning vastupidavust mis tuleb kasuks spordialadel kus on füüsiline pingutus pikem kui 1 minut. Vastupidavuseharjutused on harjutus mida kutsutakse ümbrikuks.
juhul kui riigieksamid jäid tööaega. Sellest tulid ka muudatused minu graafikus, mis muutusid vastavalt 03.05.2011-25.05.2011; 31.05.2011- 20.06.2011 kolmeks nädalaks. Praktika kestis 720 tundi. 2 Valisin selle ettevõtte, kuna minu suur soov oli praktika teostamine merel ja külastada samaaegselt ka välismaad ning jätta endale piisavalt aega trenniks jõusaalis kui ka riigieksamiteks õppimiseks. Arendada oskusi meeskonnas töötamises ja luua endale võimalus hiljem merel töötada eelisega, et olen enne merel töötanud ja tunnen laeva elu. Praktika koha sain Kärt Petersonile kirjutades, kes käis ka koolis praktikakohti tutvustamas. Praktika ajal jälgisin Värska Stilli ehk Värska gaasita kauba liikumist laos ja kauba liikumist laost poodi. Käsitlesin veokorraldaja tööd laevas ja õppisin tundma laevas kasutatavaid
# George C. Homans: Kui koostööd on rohkem kui tuleneb külgetõmbejõust, külgetõmbejõud kasvab. St. kui koostöö sageneb nt välise vajaduse tõttu, ka liikmete vaheline külgetõmbejõud kasvab. Kui koostöö sagedus väheneb, kahaneb ka külgetõmbejõu. Kui külgetõmbejõud on suuremad kui koostööks on vajalik, koostöö sageneb. Kui välised vajadused on suuremad, siis kasvab koostöö. # võiks mõelda nt. orkestrit: inimesed saavad iga nädal 2 korda kokku trenniks ja muuks suhtlemiseks. Inimesed harjuvad üksteise veidrusi kannatama hakkavad isegi 11le meeldima. Kui frontman tahab kollektiivi tugevdada, korraldab ta lindistusi, nädalalõppe maal jne. Kui tekib võimalus minna nt. Roskildesse esinema, hakavad bändiliikmsed usinamalt proovis käima ja rohkem 11le meeldima. Kui inimesed hirmsasti 11le meeldivad, aga Roskildesse millegipärast ei saagi, korraldatakse kontserdireis Elva. Kui nad aga 11le ei meeldi, läheb igaüks oma koju.
annaabi.ee 
