käitumist kontrollida ja ennast tundma õppida. Tänu sellistele oskustele teeme me õigeid otsuseid ning see aitab meil teiste tunnetest aru saada. Enesekohaseid oskusi saab arendada kogedes erinevaid elusituatsioone. Võimalus kogeda erinevaid tundeid annab meile oskusi nendega hakkama saada. Tunnen, et mul on kõige suurem abi olnud spordi tegemisest. Just seal olen pidanud kokku puutuma tunnetega nagu julgus, kaotus, võit ja hirm. Ma pole olnud nende tunnetega üksi: trennikaaslased ja treener on mul kõrval ja aitavad nende tunnetega hakkama saada. Minu arvates on mõlemad oskused väga kasulikud ning vajalikud. Tunnen, et kasutan neid üpriski hästi ja suudan ennast ka edasi arendada. Nad on mulle enesearengu seisukohalt olulised.
korve visata ja kaitses puhata . Sellest tekkis mul tõsine motivatsiooni puudus . ------------------------------------------------------------------ ¹. ,,Psühholoogia alused" 2001 , lk. 73 ; ².http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon Ma ei käinud vist kuu aega trennis ,sest ma ei saanud aru ,et miks ma pean teistele asja kergemaks tegema . Lõpuks ma jõudsin siiski järeldusele , et ma teen ju sporti oma heaolu jaoks . Ma läksin trenni tagasi ja seletasin teistele olukorda . Trennikaaslased mõistsid mind ja lubasid ka rohkem pingutada . Ma sain aru , et nende motiiviks tõusis see , et kõigil oleks hea mängida . Keegi ei peaks kellegi peale karjuma kui midagi on jne . Neil olid sotsiaalsed motiivid . Ma võin tuua hea näite veel motivatsioonist õppimises . 8-das klassis ei läinud mul õppimine just kõige paremini , sest mul polnud sel ajal õppimiseks motivatsiooni . Ma mõtlesin , et see on tavaline põhikooli klass ja eksamid ning kooli vahetus on alles 9-das
Sportimine pakub rahulolu nii endale, kui ka teistele. Kui inimene teeb sporti, on ta endaga rahul ja sportija saab endast rõõmu ja uhkust tunda. Sportija tahab mõtelda endast ja saab motivatsiooni teistelt sportlastelt. Motivatsioon annab rõõmu ja uhkust endale ja teistele sportlastele. Sportlased saavad tunnustada ja kiita siis, kui nad on saanud võistlustel hea koha ja hea tulemuse. Sportijaid tunnustab ja kiidab eelkõige alati esimesena oma treener ja siis trennikaaslased. Sportijad peavad oma koduklubile tooma häid auhindu ja kuulsust. Näitama oma klubile, et nende klubi on tegija. Sportlased on enda üle väga uhked siis, kui nad saavad esikoha või jäävad esikolmikusse. Sportijad tahavad enda üle uhked olla ja tahavad kõike edasi jõudmise nimel katsetada ja proovida. Minu arvates võiksid kõik sporti teha enda nimel ja enda jaoks, et tervis oleks kõigil parem ja kõigil oleks kehaline aktiivsus koos füüsilise tegevusega. Spordiala valib
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega
tunniplaanis. Mille ja kelle innustusel Te hakkasite tegelema spordiga? Asjaolude kokkusaamisi oli mitmeid. Näiteks, isa tegi mulle Osulas ja ka Rõuges võrkpalli- väljaku, kehalise kavatuse õpetajad olid aktiivsed ja veenvad. Millisesse spordiseltsi/rühma Te kuulusite? Koolipoisina „Noorus“ ja „Jõud“, hiljem „Kalev“. Kes oli(d) Teie treener(id)? Heino Soome, Taivo Rohtmaa, Jaan Gutmann ja Ivan Dratsov. Päris palju. Kes olid Teie trennikaaslased? Eest nr.1 numismaatik Ivar Leimus, Tõnu Kõrda, Einar Lees, Vjatseslav Atskasov, Jüri Post, Peeter Pebekov Talme, Väino Ploom jne. Millised olid toonased treeningtingimused? Võrus oli selle aja kohta ainuke normaalne võimla praeguse Kesklinna Gümnaasiumi oma. Ära pidi mahtuma kergejõustik, korv- ja võrkpall. Meeles on õhtul kell 10.00 algavad trennid. Meil, kui alaealistel, oli kirjalik õhtul liikumise luba. Soojal ajal harjutasime pargi mängude
See süstiski Leppikusse pessimismi, et ega Veerpalust maailmavallutajat tule. Nüüd, ligi kakskümmend aastat hiljem, näeb Leppik ometi endagi panust, et tema kunagine õpilane on maailma suusaeliiti trüginud. Ujumine rajab tugeva vundamendi kõigi alade harrastamiseks, kinnitab ta. See aitab koguda võhma, arendab siseorganeid ja vormib sirge rühi. Kõigest hoolimata jäi Leppikule omal ajal okas südamesse, kui Veerpalu-nimeline koolipoiss ujulale lõpuks selja pööras. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Ainus jätkaja oli Andrus Veerpalu. Jooksis kümme ringi kaeblemata lõpuni ja siis küsis teistelt, kas nemad said ka susata
maailmaga on sõlmitud Vananemine sõltub pärilikest ja keskkonna teguritest Muudatused Eesti ühiskonnas on toonud kaasa väärtuste ümberhindamist (õigus tööle, eneseteostustele, teadmiste täiendamine, osavõtule kultuurielus ,elukoha valikule, spordile)ka Reedal. Kui kaua Reeda vanemad on elanud?????- Toeks eakale- · tütar/lapselapsed; · lapsepõlve sõbrannad; · hea suhe surnud tütre abikaasaga, kes käib kord kvartalis meeste tööd tegemas; · töö/trennikaaslased; · lemmikloom; · harrastused ja hobid; · toitudes tervislikult, tehes spordi ja loobudes peale kuut söömist- eakas võttis kaalust alla 25 kg.; · majanduslik kindlustatus; · vaimsed huvid ja positiivne ellusuhtumine; · tihe päevaprogramm ei lase vanuril alla anda ja annab talle tunda, et ta on ühiskonnale kasulik; · teda ümbritseb turvaline keskkond: meeldiv perearst ja psühhloog, abivalmis ja hea nõu andjad apteeki töötajad.
Sotsiaalsed grupid jagunevad kaheks primaarseteks ja sekundaarseteks gruppideks. Primaarne grupp- väike sotsiaalne grupp, mille liikmed jagavad isiklikke ja püsivaid suhteid. Siia gruppi kuuluvad perekonnaliikmed, parimad sõbrad/sõbrannad. Grupi liikmed võtavad üksteist kui ainulaadseid ning asendamatuid inimesi. Sekundaarne grupp- suur ja isikupäratu sotsiaalne grupp, mille liikmetel on ühine eesmärk või tegevusala. Siia gruppi kuuluvad näiteks töökaaslased, koolikaaslased, trennikaaslased jne. 26. Mis on konformsus? Kirjelda Aschi, Milgrami ja Janisi konformsusuuringuid ja nende tulemusi ning järeldusi. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Aschi uuring näitas milline jõud oli konformsusel väikestes gruppides, kus inimesed pidid hindama joonte pikkust; ülesanne oli tehtud ülilihtsaks. Rohkem kui kolmandikus katsetes mugandusid katsealused enamusega, isegi kui nende hinnang oli ilmselgelt vale. Ei soovitud saada teiste pilealuseks, mistõttu oli lihtsam nõustuda
annaabi.ee 
