http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html c -puuri teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html d - freeside teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html e - süvispuuri teritamine http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html f - treiterade teritamine Joonis 5.1.2.3 Universaalne terituspink a, b, c, d, e, f - erinevad teritusoperatsioonid Teritamisvõtted Tehastes toimub tööriistade teritamine tavaliselt tsentraliseeritud korras terituspinkidel eritööliste poolt. Kuna teritada tuleb eri tüüpi tööriistad, mis on valmistatud mitmesugustest terastest ja sulamitest, siis nõuab see teritajalt erilisi teadmisi. Lõikeprotsessi täiustamiseks ja treitera parema geomeetria avastamiseks peab ka treial oskama treiterasid teritada
Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine,
Üliõpilased: Õpperühm: Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 15.11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45 kraadine astmetera Mõõteriistad : nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm
Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. tempermalm b. kiirlõiketeras c. roostevaba teras d. süsinikteras Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. pinnatud kiirlõiketeras b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 12 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
b. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks c. Detailide kuju muutmiseks Question9 Milleks kasutatakse hööveldamist? Vali üks või enam vastust. a. Tasapindade töötlemiseks b. Soonte ja süvendidte töötlemiseks c. Avade töötlemiseks Question10 Millised on treiterade tüübid? Vali üks või enam vastust. a. Otsatera b. Mahalõiketera c. Ristlõiketera d. Koorimistera Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihkeliikumine b. Lõikeriista pöörlemine c. Siirde ettevalmistusliikumine d. Tooriku pöörlemine Milleks kasutatakse kammlõikamist?
Praktilise töö nr: 2 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 01.12.2013 Aruande esitamise kuupäev: 02.12.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada peaga sõrm. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi.
Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku
kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera
Milline on lõikeliikumise – abil iikumise ülesanne? Vali üks: a. töölaua liikumine ÕIGE b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine d. tööriista liikumine Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib hallmalmi lõiketöötlemisel? Vali üks: a. murde b. voolav c. elemendiline d. poolmurde Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kiirlõiketeras b. tempermalm c. süsinikteras d. roostevaba teras Küsimus 4 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke terasest tooriku välispinna treimiseks vajalik spindli pöörlemiskiirus N (p/min). Tooriku välimine raadius R=68,2 mm ja lõikekiirus V=992 m/min. Treimisel lõikekiirus arvutatakse kui V=(π·D·N)/1000,
d. töölaua liikumine Küsimus 2 Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. voolav Märgista küsimus b. elemendiline c. murde d. poolmurde Küsimus 3 Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. keraamika Märgista küsimus b. roostevaba teras c. süsinikteras Kasutajatugi d. tempermalm
hoidikusse. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esitahk, mida mööda libiseb laast; peatagatahk, mis on pööratud vastu lõikepinda, abitagatahk, mis on pööratud vastu töödeldud pinda. Lõikeservad: pealõikeserv ja abilõikeserv. Pealõikeserv moodustub ees - ja peatagatahu lõikejoonel, abilõikeserv aga esi ja abitagatahu lõikejoonel. Tera tipp on pea - ja abilõikeserva lõikepunkt. Ta võib olla ka ümardatud. Treitera nurgad. Treiterade nurkade määramiseks on kasutusel mõisted lõiketasapind ja põhitasapind. Lõiketasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on puutujaks lõikepinnale ja läbib tera lõikeserva. Põhitasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on paralleelne tera piki - ja ristettenihkega ja millele toetub treitera. Treitera peanurkadeks on taganurk , teravusnurk, esinurk ja lõikenurk.Neid nurki mõõdetakse pearisttasapinnal.
kaabitsad jms. · Mõõteriistad - joonlaud, nihik, kruvik, keermekammid, kaliibrid (sise ja välis), nurgikud, rismus, nihikrismus, vesi- lood, etalonid, profilomeetrid jms. · Abitööriistad - tsentrid (pöörlevad ja mittepöörlevad), mitmesugused võtmed, kruvikeerajad, vasarad, harjad. 9 TREITERADE OSAD JA GEOMEETRIA OTSATERA SISEASTMETERA LÕIKAVOSA PEA ASTMETERA KUJUTERA KEERMETERA KEHA MAHALÕIKETERA 10 TREITERA GEOMEETRIA
boornitriidteradega, mis on palju tootlikum kui lihvimine. 2.9.2. Poleerimine Kermiste tööpindade poleerimist kasutatakse pindamise alla (vt. 2.9.3). Samuti poleeritakse traadi tõmbesilmade, pressvormide, liugelaagrite, otsatihendite tööpinnad. Poleerimiseks kasutatakse teemant või boornitriid pastasid. Alustatakse pastadega, mille terasuurus on 160 µm ja lõpetatakse pastaga, mille osakeste suurus on vahemikus 0...1µm 2.9.3.Pindamine Treiterade tööea tõstmiseks kasutatakse WC baasil kõvasulamitel CVD või PVD pindeid. Selleks kaetav pind eelnevalt lihvitakse, puhastatakse hoolikalt ja kaetakse ühe- või mitmekihilise pindega. Kõige enam kasutatakse õhukesi, kuni 5 µm paksuseid TiC, TiN, TiCN ja Al2O3 pindeid. Suurema paksusega pinded kooruvad kergesti aluspinnast lahti erinevate joonpaisumisteguri tõttu. Praktikas kasutatakse ka
Joon. Treitera pea kuju: a sirge, b painutatud, c venitatud Otstarbe järgi eristatakse pinnalttreimise, astme-, soone-, kuju- ja keermetreiteri - kõik nad võivad olla nii sise- kui välistreimiskujunduses - ja otsa- ning mahalõiketreiteri. Lisaks sellele liigitatakse treiteri veel must- ja puhastöötlusteradeks. Esimesi kasutatakse eel- ehk kooriv- töötlemiseks, teisi lõpp ehk puhastöötlemiseks. 10 Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera, b painutatud välistreitera, c astmetera, d otsatera, e mahalõiketera, f soonetera, g kujutera, h keermetera, i sisetreitera, j siseastmetera Konstruktsioonilt võivad treiterad olla tervik- või koostatavad terad. Esimesed valmistatakse tervikuna ühest ja samast materjalist (vt.joon. a). Koostatavatel teradel valmistatakse terakeha konstrukt- siooniterasest, terik aga tööriistamaterjalist. Terik keevitatakse või joodetakse terakeha külge (vt.joon
moodutavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse (näiteks metallkeraamika: niklile või kroomile lisatakse WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad, treiterade jaoks). Betoonidest on tuntuimad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetoon sisaldab väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik) osakesi. Lisandi osakased 60-80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed. Suurema tugevuse saavutamiseks lisatakse betooni armatuur, saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid Osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel
Kasvaja puruneb aeg-ajalt ja haaratakse laastu poolt kaasa. Kasvaja on kiilja kujuga ja kõva, nii et ta on ise võimeline lõikama metalli. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02...1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikeserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor
annaabi.ee 
