Oma tegevustes ja suhtluses peab treener olema ettevaatlik, mida ta oma õpiastele „näitab“, sest lapsed võtavad käitumismalle väga kergelt üle. Õpilastele tuleb selgeks teha reeglid, millest peab kinni pidama. Samuti tuleb enne võistlust üle rääkida, kuidas käituma peab. Hea treener on ka see, kes näeb lapses potentsiaali, kuid ise tunneb, et ei suuda seda realiseerida ja soovitab selleks sobivat treenerit. Üks väga oluline aspekt on lapsele või treenitavale harjutuse ettenäitamine. Näiteks ujumises on nii mõnigi tehniline element, kus lapsele nt jala või käe liigutuse ettenäitamine on väga oluline, et õige liigutus õpitaks õigesti ära. Kahjuks tänapäeva seadused muudavad treenimise järjest raskemaks just laste katsumise suhtes ning enamasti peab suusõnaliselt kõike lahti seletama, et saadaks tehnikast aru.
Lihaseid saab treenida vastupanuharjutustega. Selleks sobivad jõusaaliseadmed, kummilint, pallid või teised vahendid ning teatud võimlemisharjutused ja -treeningud, nt ringtreening, Pilates, Body Pump, Body Sculpt jt. Jõutreeninguid tuleks alustada professionaali käe all. Jõutreeninguga tuleb alustada kerge koormusega, tehes igat harjutust 8-15 korda, 1-2 seeriana. Seeriate vahel on oluline teha pause 15-60 sekundit. Kuna lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale, tuleks terve keha vormis püsimiseks harjutusi teha kõigile lihasgruppidele. · Kaela- ja seljalihased · Kõhulihased · Rinnalihased · Õlavöötmelihased · Reie- ja tuharalihased Jõutreening on anaeroobne treening, seega on tähtis säilitada harjutuste puhul õige hingamine. Pingutusega koos tuleks hingata välja. 6 Venitustreening
nimetada refleksiks. Õpiku inglisekeelses versioonis seda viga ei tehta. Mis on operantne Operantne tingimine on õppimise protsess, mille käigus ÕO8 tingimine (operant kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) conditioning)? (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis töötada välja tasude -karistuste süsteem. Kinnitus või tasu antakse treenitavale vaid siis, kui ta sooritab oodatud reaktsiooni - Operandid ehk käitumised on tahtest juhitud reaktsioonid, mida kinnituse saamine tugevdab - Leiab aset vaid siis, kui kinnituse saamine sõltub reaktsioonist - Õppimine leiab aset ka vaid siis, kui tingitud ja
isheemiatõve riski vähendamine on efektiivsem, kui liigud piisavalt ehk kulutad energiat 2000 kcal nädalas.(www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf) 2.2. Erinevad treeningud Jõutreening on lihaste treenimine, mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust.
Isegi kui suudad tõsta suuri raskusi, mine kergemalt raskemale üle aeglaselt, kui sa pole varem raskustega treeninud. Kuidas saaksin raskuste tõstmisest kõige rohkem kasu? Paremaid tulemusi annavad õige asend, kehahoiak ja harjutusele keskendumine. Esmalt jälgi oma kehahoiakut et selgroog oleks sirgelt, abaluud all ja koos ning kõhulihased pingul. Seejärel kontrolli, kas hoiad hantleid õigesti ja randmed sirgelt. Keskendu treenitavale lihasele ja pinguta seda veel pisut, kui tunned lihast kokku tõmbuvat. Läheb aega, enne kui õpid liigutusi koordineerima ja keha saab õigest asendist teadlikuks. Lihaste vastupidavuse arendamine: · Kiirusjõud: plahvatuslik jõud (kordus 1-6, koormus 30-60%, taastus 3-5min), hetke(kiir)jõud (kordus 4-8, koormus 0-40%, taastus 3-5min). · Maksimaaljõud: maksimumjõud (kordus 1-6, koormus 80-110%, taastus 3-5min),
See meetod on laialt levinud, kuid võib mõjutada juhtkonna reaalse ettekujutuse saamist treenitava kompetentsusest ja oskustest. (Scarpello jt 1995, 459) Selveris juhtkonnas ja kestaseme juhtide seas on töögrupi meetod laialt kasutatav. Kuna probleemid on jaotatud vastavalt oskusteabe vajadusele gruppidesse siis seal osalevad enamasti spetsialistid, kes üheskoos lahendavad ettevõtte probleeme. Treening töökohal on personali arendamise meetod, kus juhendaja on treenitavale kui tuutor. Selle meetodi probleemiks on asjaolu, et juhendamine võib olla väga juhuslik ja nõuab juhendaja pidevat tagasisidet juhendatava töösoorituse kohta ja selle kohta kuidas ta saaks oma tulemusi parandada. Paraku ei jätku tuutoril enda töö kürvalt vahest aega juhendatavaga tegelemiseks, see omakorda võib viia valede töövõteteni. Lisaks ei pruugi juhendatav isegi osata oma tuutorilt abi küsida. (Scarpello jt 1995, 459) Tuutorlust
3. Mis on treeneri intellektuaalse hariduse ja intellektuaalsete omaduste arendamise sisu? See on treeneri teoreetiline ettevalmistus ehk hea analüüsivõime, mõistuse/mõtlemise kriitilisus, kiirus, sügavus. Keskendumisoskus ja loogiline üldistuse võime 4. Milles seisneb treeneritöö loomingulisus teie erialal? Kuna tulemuste saavutamiseks on vajalik režiim, siis selle range sõna pehmendamiseks tuleb erinevate oluliste aspektidega tegeleda nii, et kliendile/treenitavale/patsiendile ei jääks mulje kui millestki rangest vaid pigem meeldivast protsessist. TREENINGU JUHTIMINE JA KONTROLL 1. Millised võimalused on treeneril sportlastelt informatsiooni saada? Suhtlus/usaldus treeneri ja treenitava vahel. Treeningpäeviku pidamine, hindmiasmarkerite kasutamine protsessi käigus (raskusaste, valu). Testid. Protsessi käigus toimuv analüüsi - sama harjutust sooritatakse halvemini/paremini eelmisest korrast. 2
annaabi.ee 
