2.Emotsionaalne püsimatus: kasvav pidurdamatu ärritus, rahutus, pidev ebameeldivuste ootamine, käitumise väljumine kontrolli alt. 3. Depressioon: kõrge tundlikkus ja haavatavus, treenimissoovi puudumine, kahtlemine oma võimetes. Soovitused sportlastele psüühilise ülepinge vältimiseks treeninguprotsessis 1.Ilma psüühilise pingeta ei ole produktiivset tööd. Tulemuste paranedes tõuseb treeninguprotsessi psüühiline pinge. Suhtu raskustesse rahulikult, võta seda ülepinget kui positiivset faktorit, mis pärast koormuse alandamist väheneb. 2.Pea meeles, et psüühilise ülepinge perioodil väheneb järsult huvi treeningu vastu, väheneb positiivsete emotsioonide hulk, kasvab ebameeldivate elamuste hulk. Kompenseeri kõik see tahtepingutusega (asenda ,,tahan" sõnaga ,,peab"). 3.Mida suurem on psüühiline pinge, seda organiseeritum ole. Väldi kõiki pisiasju, eriti neid,
vahendite kasutamine jt); • perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treeningute jätkamise soov, eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt); • intellektuaalsed – vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste liigutusülesannete lahendamisest jt). 2. Konkreetsete treeninguülesannete püstitamine ja teadvustamine. Efektiivne treeninguprotsessi juhtimine eeldab sellist küsimuse püstitust, et see oleks konkreetne igale sportlasele. Vaja on, et sportlased tunnetak sid vastuolu oma teadmiste ja uute liigutusülesannete lahendamise vahel. Selle vastuolu likvideerimine eeldab uute teadmiste omandamist, mis oma korda on intellektuaalsete motiivide arengu aluseks. 3. Tunnetusliku tegevuse organiseerimine, uue materjali vastuvõtmine (omandamine). Selleks võib kasutada erinevaid teid:
„Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“. Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 122-123. Underwood Barnard, M. (2005). Kuidas aidata depressioonis last. Tallinn: Ersen. PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE III TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline terviklikku treeninguprotsessi planeerima 2. Tunneb oma spordiala spetsiifilisi pedagoogilisi aspekte ja valdab treeneritööks vajalikke spordipsühholoogilisi kompetentse ning oskab neid treeninguprotsessi planeerimisel 24 ja juhtimisel rakendada 3. Tunneb kehaliste võimete pikaajalise kompleksse arendamise metoodikat 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (16 tundi) 1.1. Treeneri kutsemeisterlikkust mõjustavad tegurid (2 tundi)
vähenemine 4 – (10 - 30) min Aeroobne Glükoos Laktaadi väike produktsioon Üle 30 min Aeroobne Glükoos + rasvad Allikas: Landõr 2009 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine Treeninguprotsessi juhtimiseks on vaja tagasisidet selle kohta, kuidas ja kui palju erinevad koormused organismile mõju avaldavad. Tagasiside saamiseks on vaja objektiivset ja informatiivset näitajat, milleks on lisaks laktaadi sisaldusele veres näiteks südame löögisagedus (SLS). See on muutuv näitaja, mis peegeldab organismi kohanemist erinevate mõjutajatega. Tänapäeval on arenenud tarkvara abil võimalik jälgida täpselt ja paljude erinevate parameetrite järgi kehalise koormuse ajal pulssi
ajaloost ja sõudetehnika arengust, millele järgneb paadi seadistamise ja tehnika õpetamise alustest. Samuti võib käesolevast väljaandest leida põhiteadmised sõudmise bioloogilistest alustest ja treeningumetoodikast. Kõik selle väljaandega tutvunud inimesed peaksid olema võimelised läbima treenerikoolituse esimesed astmed ning olema võimelised töötama sportlastega. Samuti peaks käesolev väljaanne andma informatsiooni ka sportlastele, et paremini mõista keerukat treeninguprotsessi parema tulemuse saavutamiseks. Jaak Jürimäe Priit Purge 5 1. Sõudmise ajalugu 1.1 Sõudepaadi kujunemine On teada, et Vana-Egiptuses kasutati paate ja aere juba 2500 aastat e. Kr. Kui alguses olid paadid ainult kalapüügiks, siis kusagil alates 70. aastast e. Kr. hakati paatidel ka võistlema. Vana-Kreekas olid sõjalaevad, kus kasutati sõudjaid lavade edasiliikumiseks. Sealjuures istusid sõudjad kolmandal korrusel
võimekamate struktuuride loomine. Treeningust treeningusse on superkompensatsioon raskesti märgatav. Muuda- tused on väikesed ja kulgevad erinevates töövõimet tagavates organsüsteemides erineva tempoga. Seetõttu peab treener jälgima mitte ainult tööga koormatud lihaseid, vaid arvestama ka närvisüsteemi, südame-veresoonkonna, kõõluste, liigeste jmt kaasa töötavate struktuuride koormuse taluvuse ning taastumisega. Viimane muudab treeninguprotsessi keeruliseks juhtimisülesandeks, kus lihtsate rusikareeglite abil kaugele ei jõua. Oluline on eristada eesmärke. Kui tippsportlase harva esineva ande parima rakendamise nimel peab tema treeningule lähenema alati individuaalselt, piisab terviseportlaste ja nn kesktaseme sportlaste treenin- gu juhtimiseks siiski teatud üldistustest. Olgu näiteks rusikareegel, mis jagab treeningu nädala lõikes nii, et treeningukoormused kasvavad kuni nädala teise
Lk 225 -251 TREENERI KUTSEMEISTERLIKKUST MÕJUSTAVAD TEGURID 1. Mida annab treenerile praktiline intelligentsus? nn talupojamõistus - sisetunne mis pidevalt täiustunud läbi kogetu ja analüüsivõime. 2. Kuidas võib emotsionaalne intelligentsus mõjustada sportlase tippvormi? Selliselt, et soovitud tulemused ei avaldu kuna võime ennast kokkuvõtta on puudulik (postiivsete ja negatiivsete emotisoonidega toimetulek). Tooge näide võimekuse ja treeninguprotsessi diagnoosist ja prognoosist kui treeneri konstruktiivse võimekuse näitajast. *oskus jagada sportlasi gruppidesse vastavalt võimetele *oskus valida õppematerjal vastavalt võimetele *oskus hinnata treeningülesannete raskust *oskus treeninguid ajalsielt planeerida *oskus planeerida enda tegevust treeningu käigus *oskus anda koduseid ülesandeid 3. Mis on treeneri intellektuaalse hariduse ja intellektuaalsete omaduste arendamise sisu? See on treeneri
annaabi.ee 
