Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide ogajätked ei asetse enam ühel joonel. Selline külgsuunaline kõverdumine võib esineda ükskõik millises lülisamba osas või ka mitme osas samaaegselt. Tekkepõhjused:
Lihasevalu Treeninguga kaasneb tihti lihaste valulikkus. Trenni tagajärjel tekivad lihastes mikrorebendid. Sellest tulenevalt ehitabki organism lihased tugevamaks ja vastupidavamaks. Pärast intensiivset treeningut jäävad lihastesse energiatootmise laguproduktid, mis koos mikrorbenditega põhjustavadki lihasevalu. Kas lihased peaksid jääma pärast treeningut valusaks ja kui valusad võivad nad olla ? Lihased ei pea alati tunda andma, aga kui need ei jää kunagi valusaks, on treeningukoormus ilmselt liiga väike. Väga suur valulikkus viitab aga liiga suurele koormusele ja annab teada, et treeningut peaks muutma kergemaks. Kõige suuremad vead, mida jõusaalis sageli tehakse on : · Harjutuste tegemine liiga kiires tempos · Harjutuste tegemine puuduliku amplituudiga · Treening liiga väikeste raskustega · Kasutatakse vale tehnikat · Keskendumisraskused · Harjutusi tehakse valede lihastega
kõrval ka probleeme, millest üks suurematest on traumatism. Sport on pingeline ja aktiivne tegevus, 4 mis on seotud ekstreemsituatsioonidega ning nõuab head tervist. Kõrgeid sportlikke tulemusi saavutab ainult terve sportlane. Et sport ja kehakultuur võimaldaks inimesel tervist edendada, mitte kahjustada, on vajalik järgida teatud tingimusi. Nendeks tingimusteks on füüsilise ja emotsionaalse ülepinge puudumine, normeeritud ja optimaalne treeningukoormus, sportliku ja tervisliku eluviisi järgimine ning tasakaalustatud toitumine. Vigastuseks või traumaks nimetatakse välisfaktorite (mehaanilised, füüsilised, keemilised, elektrilised, jne) mõju organismile, mis kahjustab selle terviklikkust, lõhub ehitust kudede tasandil ja muudab normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimist. Sporditraumad klassifitseeritakse raskuste järgi: ·I aste -kerge trauma - traumad ei tekita olulisi muutusi organismis ja ei too kaasa sportimis-
sellest tulenevalt võitlusteks ettevalmistumist pigem kunsti kui programmilise tegevusena. Teisalt kulgevad aine- 49 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA vahetus ja kohanemisprotsessid reeglipäraselt, mistõttu tarbetute vigade vältimiseks on teatud üldistest reeglitest kasu ka kõige umbusklikumatele treeneritele ja sportlastele. Treeningukoormus baseerub kolmel faktoril – intensiivsus, maht (aeg) ja treeningukordade arv. Sama loogikat rakendades saame iseloomustada ka võistlusteks ettevalmistumist. Kuigi võistlusteks ettevalmistamine sisaldab üleüldise treeningukoormuse väga olulist langust, ei jaotu langus võrdselt mitte kõigi kolme faktori vahel. Võistlusteks ettevalmistaval etapil töövõimet enam ei arendata, vaid seda püütakse maksimaalselt realiseerida. Kõik
skaalal on sellise töö intensiivsus nende jaoks küll kõrge, kuid jääb kindlasti alla 100% VO2max piiri. Seevastu tagasihoidliku treenitusega meestest suudaks 14 SPORDI ÜLDAINED I TASE enamik niisugust tempot säilitada parimal juhul vaid mõnesaja meetri vältel, NB! kuna nende suhtelise intensiivsuse skaalal ületab see neile omase maksimaalse Treeningukoormus- hapniku tarbimise võime. Selline koormus ei omaks kesise treenitusega indivii- te intensiivsuse dide puhul ka olulist vastupidavusvõimet arendavat efekti, kuna see käiks neile doseerimisel tuleb lihtsalt üle jõu ning nad ei suudaks seda piisavalt kaua taluda. arvestada eelkõige sellega, kui suure
- massaaz - venitusharjutused - külmageelid, vanniõlid - taastumisseadmed infrapunasaun, tervisekapsel, energiakookon jne. Lülisambal on füsioloogiline kumerus kahe S-kujuga. Kõverust küljele üle 10 kraadi nimetatakse skolioosiks, kuid sklolioos võib ka füsioloogiline olla. Rasked kõverushäired on spordiga tegelemisel ohtlikud ja vajavad ortopeedilist konsultatsiooni. Tippspordis põhjustavad lülisamba ülekoormuse peamiselt: · liialt suur treeningukoormus · liialt suur treeningu intensiivsus. Tervisespordis põhjustavad lülisamba ülekoormuse peamiselt: · ebapiisav sporditehnika 29 · ebapiisav ettevalmistus · vale treeningu ülesehitus. Vead sporditehnikas on sageli seljakahjustuste põhjuseks, mõned näited erinevatelt spordialadelt: · liialt suur rotatsiooniliigutus kettaheites, vasaraheites · vale sõudetehnika
Innovaatiline aspekt tähendab seda, et spetsiaalseid kognitiivseid võimeid treenitakse täiendavalt samal põhimõttel, nagu seda tehakse kehaliste võimete arendamiseks kõikidel spordialadel (nt sportmängude jaoks arendatakse jõudu, kiirust, vastupidavust ja kiiruslikku jõudu mänguväliselt kas jõusaalis või staadionil). Ületreening, läbipõlemine ja relaksatsioon 1. Nimetage läbipõlemise staadiumid. Ületreening tähendab olukorda, kus treeningukoormus on kohanemiseks liiga intensiivne ja pikaajaline ning tagajärjeks on sportliku soorituse halvenemine. Ületreeningu tagajärjeks on ülepingutuse seisundi tekkimine, kus sportlasel on raskusi treeningukavast kinnipidamisega ning tema tulemused hakkavad halvenema. Läbipõlemise all mõeldakse tervet psüühiliste ja kehaliste nähtuste kompleksi. Läbipõlemise põhjustavad sagedased, kuid edutud püüded suure treeningu- ja võistluskoormusega toime tulla. Läbipõlemise staadiumid: 1
sportlasel täielikult taastuda kogu aasta treeningutest ja valmistuda võistlusteks. Erinevad uuringud on näidanud, et hästi kavandatud teiper võimaldab parandada võistlustulemust 3-11 %. Samas tuleb arvestada, et kõikidele sportlastele teiperi kasutamine ei pruugi anda mingit tulemust. Eriti kehtib see madalama kvalifikatsiooniga sportlaste puhul, kes ei paranda teiperi tulemusena oluliselt võistlustulemust. Sportlastele, kelle keskmine treeningukoormus ühes nädalas on 5-6 tundi, peaks piisama paarist puhkepäevast, et taastuda treeningutest ja võistlustel hästi esineda. Sellised sportlased peaksid planeerima sprinditreeningu viimaseks treeninguks enne kahte võistluseelset puhkepäeva. Selline treening peaks keskenduma sprintidele kuni 500 meetrit ja startide harjutamisele. Tippsõudjate teiperite planeerimisel tuleb arvestada, et tavaliselt planeeritakse üks peamine teiper ja 2-3 väiksemat teiperit, kuna
annaabi.ee 
