Need on sagedus, intensiivsus, aeg ja liik. Sagedus tähendab seda, kui sageli sa kavatsed treenima hakata. Intensiivsus-kui tõsiselt kavatsed lihaseid treenima hakata. Seda kui kaua sinu treening kestab ja kui palju kordusi kavatsed teha läheb aja alla. Liik- Millist liiki harjutusi kavatsed kasutada. Kas sinu kava on tervele kehale või kindlale piirkonnale. Need kõik punktid on treeningkava koostamise alustalad. Edaspidi kirjutan treeningmeetodite liikidest täpsemalt. Kokkuvõte Seda ülesannet pidasin ma suhteliselt lihtsaks, kuid probleeme tekitas just tiitelehe koostamine kuna polnud kindel, mida kirjutada tööliigiks. Ülejäänud oli lihtne.
jalasuurus, lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord). · koordinatsioonist · motivatsioonist Töö kestuse suurenedes väheneb nii plahvatusliku kui ka maksimaalse jõu osa. Plahvatusliku jõu arendamine on võimalik vaid plahvatuslike meetodite ja harjutustega. Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika. Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6. harjutused kangiga ja hüppeharjutused sangpommiga Jõuvastupidavus
Blokeerimine on taipoksis oluline element, mida iga harrasataja peab oskama. Treenimine Nagu ka teistes täiskontaktsetes võitlusspordi alades, on ka taipoksis eriline tähendus keha seisundil. Treeningreziim sisaldab jooksmist, varjupoksi, hüppenööriga hüppamist, keha vastupanuvõimet suurendavaid harjutusi ja kõhulihaste harjutusi. Treening, mis on spetsiifiline taipoksile sisaldab lapasid, poksikotte ja sparringut. Igapäevane trenn sisaldab palju raunde erinevate treeningmeetodite harjutamiseks. Oluline on treenida ka löögi kiirust, löögi kombinatsioone, ajastamist, löögi jõudu ja kaitset. Sparringu eesmärk on testida tehnikat, oskuseid, löögi ulatust, strateegiat ning ajastust vastase suhtes. Seal ei ole tähtis löögi tugevus, et teineteisele viga teha, vaid just tehnika ja vastase ülemängimine on oluline! Reeglid Taipoksi matsid koosnevad kuni viiest kolmeminutilisest raundist, raundide vahel on võistlejatel kaheminutilised puhkeperioodid
andmed aitavad tuua treeningkoormuste reguleerimisse korrektuure, täpsustada treeningute sisu ja metoodikat, aegsasti avastada ületreeningu tunnuseid või liigväsimust. (Rubtšova, Kubõtzkina, Lukzina 2011: 5) Tehnikaalne ettevalmistus Tehnikaalset ettevalmistust planeeritakse samuti nagu funktsionaalset, kus aastaringses treeningplaanis on iga kuu, nädala ja päeva jaoks ette nähtud oma harjutused ning erinevate treeningmeetodite kasutamine. Nii planeeritakse teoreetiliste teadmiste omandamise ja kontrollimise tunde ehk tunde praktiliste oskuste õpetamiseks kuival ja vees ning vilumuste teadlikuks kujundamiseks treeningul. Tehnikaharjutusi tuleb planeerida loogilises seoses funktsionaalse treeningu harjutustega. Ettevalmistaval perioodil, mil lahendatakse põhiliselt üldkehalise ettevalmistuse ülesandeid, tuleb alustada ka tehnika teoreetiliste tundidega ning imitatsiooniharjutustega kuival
· Anatoomilistest füsioloogilistest faktoritest (kaal, pikkus, jalasuurus, lihasmass, lihasseisund, lihaskiudude vahekord). · koordinatsioonist · motivatsioonist Töö kestuse suurenedes väheneb nii plahvatusliku kui ka maksimaalse jõu osa. Plahvatusliku jõu arendamine on võimalik vaid plahvatuslike meetodite ja harjutustega. Selle jõu arendamine peaks toimuma paralleelselt maksimaalse ja kiirusliku jõuga. Oluline on treeningmeetodite kombinatsioon, kus tähtsad on nii jõud kui ka õige tehnika. Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6. harjutused kangiga ja hüppeharjutused sangpommiga
Kui vastuspidavusalade sportlased tahavad jalalihaste jõuomaduste treenimiseks kastuda hüppeharjutusi, siis oleks aktsentide loogiline asetus on järgmine: Pikad horisontaalsed (50-300m)- lühikesed horisontaalsed (kolmik,kümmik)- lühikesed vertikaalsed (tõkkehüpped)-sügavushüpped. Kõige levinum erinevate energiatarbimise süsteemide arendamis järjestus on järgmine: aeroobne lävi-maksimaalne O2 tarbimine-lakaatne ehk glükolüütiline võimekus-alaktaatne võimekus. Treeningmeetodite kasutamise spetsiifilisus peab tagama vastupidavusala sportlase aroobse, ehk segareziimi ja anaeroobse vastupidavuse optimaalse arengu. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng teostatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segareziimi mõjustamine ekstensiivse intervallmeetodi ja anaeriibne glükulüütiline rexiim intensiivse intervallmeetodi ja kordusmeetodi kasutamisega. Sellest tulenevalt on treeningumeetodite kasutamise loogiline järjestus: kestusmeetod-ekstensiivne
lihasesse tekib laktaati suurel hulgal (Thool 2006). • Kompleksne (funktsionaalset jõudu arendav) jõuharjutus imiteerib võistlusmomenti, kus mitu lihast mõjutavad korraga mitut liigest. Komplekssete harjutuste puhul on tähtis need kannatlikult õige tehnikaga ja esialgu raskusi lisamata sisse harjutada. Seejärel suurendatakse koormust järk-järgult. (Ibid) • Väga oluline printsiip on treeningmeetodite varieerimine. Jõutreeningul tuleks teha nii kontsentrilisi kui ekstsentrilisi harjutusi ehk neid, kus koormuse faasis lihas kokku tõmbub, kui ka neid, kus koormuse faasis lihas pikeneb. (Jalak, Lusmägi 2010) Peatükk 2.2. • Sauna positiivne mõju närvisüsteemile avaldub eelkõige külma ja kuuma vaheldumises. (Jalak, Lusmägi 2010) • Niiskem mõjub organismile koormavamalt kui kuiv saun samal temperatuuril (Vikipeedia s.v. Saun).
(Howse, McCormick 2009). Kuid on see siiski alati nii? Ka tunnivälised tegurid on suure tähtsusega, kui tantsumaastikku väisav inimene tahab püsida tegev oma karjääri maksimaalses ulatuses. Ka lapsevanematena on inimestel arenguruumi suunamaks järeltulijaid juba noorest peast, kuidas õigesti istuda, astuda ning oma kehast mõelda. Enne vigastuse reaalselt juhtumist võib sellele eelneda rida nägematuid põhjusi. Üheks paljudest võib pidada ka ebasõbralike treeningmeetodite traditsioonilist jätkamist. Usutavasti on maailmas veel koolkondi, mis läbi ilu ja valu tegelevad treeningmeetoditega, mis ei soodusta eluterve keha, kui töövahendi levikut. Siiski on viimase 50-60 aasta vältel teinud tantsuteadus läbi märkimisväärseid muutusi. On välja kujunenud mitmed koolkonnad, mis uurivad keha ja 9
annaabi.ee 
