Spordiarstide sõnul annab algajale piisava koormuse ülepäeviti tehtav pooletunnine treening. Vastupidavuse arenedes võib paari kuu pärast alustada ühe- kuni kahetunnise jooksuga kord nädalas. Maa, mis selle aja jooksul läbi joostakse, pole oluline. Tähtis on, et organism töötaks. Algajad võiksid jooksu aega iga päev paari minuti võrra pikendada, kui see ei käi üle jõu. Jooksutempoks võiks valida kerge sörgi. Tempo on õige, kui treenija suudab oma kaaslasega juttu ajada. Mõõdukas tempo on oluline ka seetõttu kuna niimoodi liikudes võtavad lihased toitaineid põhiliselt rasvadest, intensiivsel treeningul aga süsivesikutest. Peale treeningut Iga treening peaks lõppema väheaktiivsete harjutustega, see aitab lihaste temperatuuri hoida. Uuringud on näidanud, et väheaktiivsed harjutused aitavad vähendada lihasvalusid. Seda
Poolpaha Autor: Sally Green Nathan-16 aastane, poolpaha Marcus- kardetui must nõid, Nathani isa Celia- tema treenija Mercury- teadis Marcuse asukohta, käskis pojal tappa tema isa Gabriel- ühendaja Nathani ja Merculy vahel “Sa ei oska lugeda ega kirjutada, aga sa tervened kiiresti- isegi nõia kohta. Pärast pimeduse saabumist hakkab sul siseruumides halb. Sa vihkad Valgeid nõidasid, aga sa armastad Annalise´i, kes on üks nende hulgast. Sind on neljateistkümnendast eluaastast saadik puuri hoitud. Sa pead vaid põgenema ja leidma Mercury, Musta nõia, kes sööb poisikesi
On palju inimesi kellel ei oleks iial raha, et osta pääse kallisse treeningsaali, ning peab hakkama saama koduste vahenditega. Tänapäeval on tohutult palju erinevaid võimalusi treenimiseks ka vabas õhus, piiratud on see kindlasti talvisel ajal, kuid kui leid õige riietus ning treeningu piirkond, siis on ka see täiesti võimalik. Vabas õhus treenimine on ka meeldivaks vahelduseks spordisaalidele, ka kõige kogenum treenija vajab aeg-ajalt vaheldust, et tunda taas mõnu sellest mida ta tegelikult armastab. Kindlasti on kaalujälgija esimeseks parimaks sõbraks kaal, kuid see ei ole asi mida mina soovitaksin, kaal ei näita väikesi kaalu kõikumisi, võid treenida väga palju ilma tulemusteta, kuigi enesetunne on hea ja aina paremaks läheb, siis võib võtta treeningu isu ka see, et kaal ei muutu. Siinkohal julgen targalt soovitada hoopis mõõdulinti, millega peaks treeninguid
vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Kuigi valdavalt tegutsetakse rühmades, jätab vesi treenija umber privaatse tsooni, seetõttu sobib rühmas harjutamine neile, kes kuival eelistavad omaette treenimist. Ka koormust saab teistele märkamatult enda jaoks sobivaks seada - vees on võimalik individuaalne koormuse reguleerimine, jäädes etteantud harjutuse sooritamise temposse. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele. Vahendite valik on suur,
Treening nagu meie seda igapäeva mõistes võtame ei ole sihipärane treening. Traditsiooniline treening on kahjuks selline kus treener paneb maha harjutused ja käsib õpilastel teha ilma, et oleks kindel 4 arusaam, kuidas see aitab õpilaste arengule kaasa. Treenida lihtsalt sihipäratult kaks korda päevas on halvem kui treenida sihipäraselt üks kord päevas. Iga treening peaks olema üles ehitatud nii, et treenija kinnistab aga samas õpib igal korral ka midagi uut. Ma tean väga palju treenereid, kes treenivad igal aastal erinevate õpilastega töpselt samade treeningkavade järgi. See on nagu bingo loto nurkademängu mängimine kus võiduvõimalus on madal aga siiski olemas. Kellegile arvatavasti sobibki täpselt antud trenn aga kindlasti mitte kõigile. Tegelikkuses traditsiooniline treening ei saavuta selliseid tulemusi, mida on võimalik saavutata sihipärase treeningu puhul
koormuste mahust, puhkepauside pikkusest, harjutuste sooritamise kiirusest, treeningu sagedusest. Harjutus Kõige väiksem treeningu planeerimise ühik. Harjutuste valik sõltub: treeningu eesmärgist, sportlase vanusest, ettevalmistuse etapist, sportlase kvalifikatsioonist, treeningtingimustest. Tugeva treeniva potentsiaaliga harjutusi ei tohi kasutada ilma piisava ettevalmistuseta. Treeningpäevik Andmed treenija kohta- isiklikud rekordid, arstliku kontrolli tulemused Mõtteid, pilte, diagramme Treeningaasta põhiülesanded Peamised võistlused, tulemused, planeeritud tulemused 5 Ettevalmistusperioodi ülesanded Eesmärgid, tulemused Treeningu ja enesekontrolli andmed- une kvaliteet, hommikune pulss, ortoproov (hommikune pulsisagedus) Treeningu ja võistluste kirjeldus
Treeningkoormusest ja jooksurõõmust ei ole enam juttugi. Pistmine on üks tuntuimatest algaja jooksja vaevustest. Iga liikumisharrastusega tegeleja või võistleja on millalgi selle probleemiga silmitsi seisnud. Kuigi pisteid on rohkem vähetreenitud organismil, ei tee ka hea kehaline seisund selle vastu immuunseks. Kuid siis on põhjused ka juba rohkem individuaalsed. Tavaliselt kirjeldatakse pistmist kui äkilist, teravat valu, mida treenija tunneb tugeva koormuse ajal kõhu ülaosas. Nii mõnigi kord pistmine takistab vähemalt mõnda aega treeningu jätkamist. Pistmine võib esineda jooksu igal etapil, aga tavaliselt tuleb see esimese 1015 minuti jooksul. Treenitumatel jooksjatel hakkab pistma tavaliselt maksimaalse pingutuse ajal, näiteks keset võistlust. Võimalikud põhjused Pistmise põhjuste ja nende vältimise kohta on olemas palju erinevaid teooriaid. Üks enamlevinud seletus on vahelihase kramp.
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla.
Samas, kui doseerida meie kujuteldavatele vaatlusalustele ühesugune koormus koormusega on te- vastavalt nende individuaalsele maksimaalsele hapniku tarbimise võimele, näi- gemist konkreetse teks 5560% VO2max, oleks sellise kehalise pingutuse mõju neile enam-vähem treenija suhtelise ühesugune nii subjektiivselt tajutava raskusastme kui ka objektiivselt mõõdetava intensiivsuse toime poolest organismi talitlusele, näiteks südame ja hingamissüsteemi tööle. skaalal Mõlemad suudaksid niisuguses suhtelise intensiivsuse tsoonis töötada kaua aega, küll aga ületaks kõrge treenitusega sportlase liikumiskiirus sel juhul tunduvalt tema tagasihoidliku treenitusega kaaslase arendatavat tempot. KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES
annaabi.ee 
