tagaplaanile. Torrontes Üks tähtsaim Argentina valge marjasort, mis pärineb Hispaaniast Galiitsiast. Veinide aroomis on tsitrust, muskaati, basiilikut ja teisi värskeid ürte. Vein on suhteliselt kõrge happesuse ja kerge, mahlase puuviljasusega, ideaalne noorelt joomiseks. Sobib hästi eelroogade, milles annavad tooni värsked ürdid, grillitud mereandide ja valgest kalast roogadega. Tsiilis nimetatakse Torontel, kuid seal pole see nii populaarne kui Argentinas. Trebbiano Itaalias enimkasvatatud valge viinamarjasort, mida Prantsusmaal nimetatakse Ugni Blanc'ks. Veinid on sõltuvalt piirkonnast madala alkoholisisaldusega, kuid kõrge happesuse, keskpärase ja neutraalse puuviljasusega, samas kergelt joodavad. Kasutatakse ka palju segudes, sest sort on hea saagikusega ning seetõttu ka lihstate maakonna- ja lauaveinide baasmaterjaliks. Kui tegu on kvaliteetveiniga, lisatakse tavaliselt ka piirkond,
veini - Umbria IGT. Latium Abruzzo Abruzzo piirkonna hinnatuim viinamarjasort on Montepulciano. Pärast marjade pressimist jahutavad uuendusmeelsed veinitootjad selle marjasordi mahla külma veega. Mahla värvus muutub eredaks, aroom intensiivseks. On saanud tavaks, et Montepulciano veini laagerdatakse väiksemates tammevaatides, mis rikastavad selle aroomi tanniininootidega. Abruzzo piirkonnas valmistatakse valget veini enamasti trebbiano viinamarjadest. Tänapäevast veini rikastavad lisaks tammevaadis laagerdumisele lisandunud aroomile enamasti tsitrusviljade, lille-, õuna- ja ürdiaroom. Selle maitse on täiuslik ka täiendava laagerdamiseta. Campaania Molise Apuulia 7 Lõuna-Itaalia „saapakonts“ on paik, kus valmistatakse suurepärase täidlase maitsega punast veini
viga on vähene happesus Silvaner, ka Sylvaner Saksamaa sort; üldjoontes lihtne hea happeline vein meeldiva puuviljasusega va saksamaal, kus tulevad särtsakalt mineraalsed, elegantse puuviljasuse ja elava happega tsitruselised veinid Torrontes hetkel tähtis Argentina sort, mis pärineb Hispaaniast; veinide aroomis on tsitrust, muskaati, basiilikut ja teisi värskeid ürte; vein on suhteliselt kõrge happesusega ja kerge,mahlase puuviljasusega, ideaalne noorelt joomiseks Trebbiano Itaalias enimkasvatatud valge sort; veinid on madala alkoholisisaldusega, kuid kõrge happesuse, keskpärase ja neutraalse puuviljasusega, samas kergelt joodavad; lauaveinide ja maakonnaveinide baasmaterjal Ugni Blanc konjaki ja armanjaki valm kasutatav mari, millest valm vein on õhuke ja väga happeline Verdicchio Kesk-Itaalia hea, värske ja kuiva, klassikaline valge veini mari; vein on maitselt
Üsna neutraalne, pisut kõikjal maailmas. Bordeaux´s on Gewürtztraminer maamaitseline vein. Silvaneril ja ta põhikoostisosa just Médoci piir- Rieslingil on mitmeid ristandeid. konna veinides. Võimsaid ja kuul- said Cabernet´ veine valmistatakse Trebbiano – Itaalia viljelduim valge viinamari, eriti saagikas, üsna ka Kataloonias, Toscanas, Califor- neutraalse maitsega ja üpris happeline. Trebbiano d´Abruzzo on Kesk- nias, Tšiilis, Austraalias ja Lõuna- Itaalia igapäevavein, Trebbiano Toscano on paljude Kesk-Itaalia veini- Aafrikas. Veinide maitse on vürt- de, sealhulgas Orvieto ja Chianti koostisosa. Parim on Trebbiano di Lu- sikas, ürdine, tugeva struktuuriga,
puuviljalõhna ja peene magushapu maitse järgi. Kõige kuulsamakas on aceto balsamico. Ehtsat toodetakse ainult Põhja-Itaalias Emilia-Romagna regioonis. Palsamiäädika nimi, mis tuleneb sõnadest balsam ja balm, pärineb oletatavatest meditsiinilistest omadustest, mistõttu seda kasutati ka kaitsena katku vastu. Tõeline aceto balsamico saab alguse suure suhkrusisaldusega kääritamata viinamarjamahlast. Enamasti Trebbiano sordist. Kui mahl on käärtima läinud siis keedetakse seda puutule kohal vasest kateldes, kuni vedeliku kogus on vähemalt ühe kolmandiku võrra vähenenud. Seejärel segatakse selle hulka aktiivseid bakterikultuure sisaldavat äädikat ning pannakse väiksematasse puutünnidesse, mille nimeks on batteria. Batteria võib olla valmistatud kadaka-, tamme-, kastani-, mooruspuu-, kirsi-, akaatsia-, lepa- või saarepuidust.
Veinid on kergelt nauditavad -- neis on mahlakat kirssi ja pehmed marjatanniinid. Corvina -- levinuim viinamarjasort Veneto piirkonnas. Kaunis nimekolmik -- Corvina, Molinara ja Rondinella on mahlase-marjase Amarone tugisambad. Parimate aastakäikude Amaroned on väga pika küpsemispotentsiaaliga. Amarone on elegantne, jõuline, liköörne ja sokolaadine. Itaalia Valged marjad Trebbiano -- Itaalia enimlevinud valge viinamarjasort. Prantsusmaal tuntakse sama marja Ugni Blanc nime all. Veinid on enamjaolt lihtsalt joodavad, neis on värsket hapet ja palju parfüümsust. Moscato -- taas nimetus, mida ei tohi segi ajada Moscato Giallo ja Moscato Rosaga, mis on Saksa juurtega marjad Trentino-Alto Adigest. Moscatost valmivad magusad-aromaatsed gaseeritud veinid. Tuntuim on neist kindlasti Moscato d´Asti.
Heal riislingil on mineraalne, petrooleumi meenutav aroom. Sauvignon Blanc- On laialt levinud Bordeaux ja Loire jõe oru viinamarjasort. Veinid on aromaatsed kui Chardonnay puhul ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis valdavalt "rohelised" lõhnad, värskete rohttaimede ja põõsaste omad. Sèmillon- Sellest valmistatakse suurepäraseid veine Bordeaux´s (eriti väärishallitusega dessertveine) ja Hunteri orus. Trebbiano- Maailma kõige laialdasemalt kasvatatav ja igavaim valge viinamarjasort. Ideaalne konjaki valmistamiseks. Viognier- Kõige rohkem kontsentreerunud Rhône´i oru põhjaossa, kus sellest valmistatakse täidlasi aromaatseid veine, kuid äratab nüüd tähelepanu ka Californias. 5. VEINIVALMISTAMINE 5.1 Saagikoristus ja purustamine Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi
annaabi.ee 
