hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljunemiseks. -Vesi reguleerib soojust. -Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. -Vesi trantspordib aineid. -Vesi on tähtis lahusti. -Vesi on fotosünteesi lähteaine. 5. Millest koosnevad süsivesikud? -süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6. Süsivesikute ülesanded organismis RIBOOS-nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. GLÜKOGEEN-loomade ja seente varuaine. TSELLULOOS-taimede rakukestade peamine koostisosa. KITIIN-lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa. TÄRKLIS-taimne varuaine. LAKTOOS-esineb kõikide imetajate piimas.
6. VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS 1)Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse
milline on ruum, mis vajab koristamist ja mis otstarbe seda kasutatakse. § Sama oluline on tähelepanu pöörata sellele, milline mustus on vaja eemaldada. § § Õigete tööriistade ja puhastusainete teadlik kasutus teeb töö palju lihtsamaks. § § Puhastusaineid ei tohi kasutada ,,igaks juhuks". VESI TÄHTSUS PUHASTUSTEENINDUSES ü Niisutab puhastatava pinna ü Leotab lahti mustuse ü Lahjendab puhastusaineid ü Eemaldab mustuse mehaaniliselt ü Trantspordib mustust S pH S U L I S E LU A JA U S IS Rasvane mustus EL vajab aluselist P P A (pH üle 8), setted H aga happelist (pH
Inimene on kindla kultuuri käitumisega, omab kõnevõimet, oskab valmistada ja kasutada tööriistu ning erinevaid tehnoloogiat. 4. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk Inimese põhikoed on : EPITEELKUDE- katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. SIDEKUDE- elastsest kudedest koosnev võrgustik. Toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob nahka organite külge, trantspordib aineid, pehmendab lööke. LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased NÄRVIKUDE- suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon Inimesel on 9 elundkonda: KATTEELUNDKOND-(nahk, juuksed, küüned) TUGIELUNDKOND- (kõõlused, luud, liigesed, lihased)
temperatuuriga, kiirguse tomiel) nt:muna vahustamine või praadimine -renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine nt: vahustatud munavalge vedelaks muutumine -peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist 2.struktuurne : karvad , küüned, suled, kabjad, sarved jne 3.trantsport ülesanne : hemoglobiin trantspordib hapnikku 4.regulatoorne : Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 5. Varuaine :munavalge, piim 6. Kaitse : antikehad · Miks keha ei kasuta valke energia saamise eesmärgil? · Sest saadud (söödud) aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel.
Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud, mis liiguvad ka peenemates veresoontes. Neil pole tuuma. Algses arengujärgus on küll tuum, kuid hiljem heidetakse see rakust välja. Punases luuüdis, moodustub neid koguaeg ka juurde.Hemoglobiin on valk, mis seob ja trantspordib hapnikku. See rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse. Valged vererakud on tuumaga, värvitud, suhteliselt suured liikumisõvimelised rakud. Neid on mitut tüüpi, igaüks täidab erinevaid ülesaneid. Põhi ül. On võidelda organismi tunginud võõrmikroobidega. Ühed aktiivsemad on ntks õgirakud, mis läbivad veresoone seina ja kogunevad mikroobide v võõrkehade ümber ja hakkavad neid hävitama, see tekitab punetuse ja tõuseb temp, tekib põletik.
nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist: 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A-adeniin, T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G 2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast 3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2. RRNA ehk ribosoomi RNA- kinnitub ribosoomi külge 3. tRNA ehk trantspordi RNA- trantspordib aminohappeid tsütoplasmast ribosoomi. ( A- adeniin, U- uratsiil, C- tsütosiin, G- guaniin) A=U ja C=G
RNA Alus-süsivesik-P U uratsiil-riboos-P A adeniin-riboos-P G guaniin-riboos-P C tsütosiin-riboos-P Polümeerid: RNA molekul Esmane struktuur: nukleotiidide üksikahel Teine struktuur: ristikheina lehe kujuline A=U C=G Füüsikalised omadused: denaturatsioon, renaturatsioon Liigi ja ühendid: mRNA (infoRNA) valgusünteesivorm tRNA (trantspordi RNA) trantspordib aminohappeid rRNA (ribosoomi RNA) robosoomi materjal valgu süntees (pärilikkuse realiseerimine) DNA RNA Monomeeri nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Sahhariid Desoksüriboos Riboos Lämmastikalus Tümiin Uratsiil
Tersiaarstruktuurid on verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Denaturatsioon e valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur( juuste lokkimine, muna praadimine, vahustamine) - Saavutatakse mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel või kiirguse toimel Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline- ensüümid kiirendavad reaktsioone 2) Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved 3) Trantsport- Hemogobliin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad 4) Regulatoorne- Hormoonid, histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis 5) Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6) Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid 7) Varuaine- munavalge, piim 8) Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9) toksiline- Putukate mürgid Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Nukleiinhapped
Nt hemoglobiin. 13. Mis on ensüümid? Valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Ilma ensüümideta toimuksid paljud keemilised reaktsioonid liiga aeglaselt, kuna temperatuud rakkudes on suhteliselt madal. 14. Valkude ülessanded organismides. Ensümaatiline- ensüümid kiirendavad reaktsioone Struktuurne- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Trantsport- Hemoglobiin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad. Regulatoorne- hormoonid(insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne- (info vahetamine) rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud Varuaine- munavalge, piim Kaitse- aintikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud
Kõik valgud on ensüümid, kõige olulisem on süljes olev amülaas. Vajavad vitamiine. Kaitse ülesanne Liikumis ülesanne Transpordi ülesanne Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. Kasvuhormoon Energeetiline ülesanne NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on kõrgpolumeerid mis kannavad edasi pärilikku informatsiooni DNA (desoksuribonukleiinhape) RNA (ribonukleiinhape) asub rakuaines ja kopeerib DNA informatsiooni ja trantspordib rakus selle vajalikku kohta. Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleoiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsinikuline suhkur DNA-s desoksüriboos ja RNAs riboos lämmastikalus fosfaatrühm Raku organellide ehitus ja ülesanded RAKUMEMBRAAN Koosneb fosfolepiididest mille vahel on valgud ja süsivesikud. Ümbritseb tsütoplasmat, kaitseb rakku välismõjude eest. Ümbritseb tsütoplasmast,
Võlli väljatuleku kohad tugilaagrist tihendatakse tihenditega (mansett-tihendid). Õlitus võib toimuda õlivannis oleva õlige, milline transporditakse ülesse tugikettale asetatud õlitusrõngaga. tugiketas õlitusrõngas Tugiketta pöörlemisel hakkab temaga koos pöörlema õlitusrõngas,kuna aga ta alumine äär ulatub õlivanni õli sisse, siis tänu sellele pöörlemisel võtab ta endaga õli kaasa ja trantspordib selle ülesse kust see valgub segmendi ja tugiketta töö- pindade vahele. 2- Suurtes 2-tag mootorites võidakse valmistada tugilaagrid koos mootori alusraamiga ja sellisel juhul kinnitatakse mootori alusraam jäigalt mootori vundamendi külge 3- Reduktorite kasutuse korral asetseb peatugilaager reduktorist väljuval võllil. VÕLLILIIN Võlliliin koosneb: ●Tugivõll ●Vahevõll ●Sõuvõll Tugivõll
annaabi.ee 
