kui vaid kõnepruuki, millel puudub reaalses elus vaste. Usun kindlasti, et inimesel on lisaks kehale hing, mis kas liigub pärast keha surma järgmisesse kehasse oma eesmärki lõpule viima või saab osaks Universumist. Kui nüüd puudutada immanentsuse ja transtsendentsuse teemat, siis võib läheneda sellele mitmeti.Immanentsus kui jumaliku jõu omadus viibida kõiges olemasolevas eristub transtsendentsest kui maailmast eraldiseisva jumala konseptist, ent ometi pole need mõisted teineteise täielikud vastandid. Jumal, minu veendumuse järgi Universum, võib olla inimeses transtsendentsusega vastuollu sattumata. Nietzsche kuulutusega “Jumal on surnud” mina nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole. Reaalsuse fundamentaalset struktuuri seletavatest käsitlustest lääne metafüüsikas
Nietzsche (1844-1900). Tema väitel on igasuguse eksistentsi aluseks võimutahe, soov arendada eeskätt oma mina läbi isikliku loova väe praktiseerimise. See puudutab ka tõe ja teadmiste valdkonda. Inimesed otsustavad kõigepealt, mida nad tahavad saavutada või mille poole pürgida, ning sobitavad seejärel faktid ja olud oma vajaduste ja eesmärkide järgi. Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema võimutahte kontseptsiooni taga peitub väide, et kõigis elusolendites on peamine instinkt rakendada oma võimu. (Kraavi 2005: 120; Grenz 2003: 97) Prantsuse filosoof Michel Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhetevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajastutele. Foucault' arvates eksisteerib võim erinevates lihtsates situatsioonides, argipäeva kogemustes, institutsionaalsetes süsteemides jne
oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1. Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- ,,loomupärased"- võime jõuda loogikat rakendades- ja ,,ilmutuslikud"- kuidagi
Looduslik ja moraalne kurjus Teodiike /teoditseia jumalaõiguse teooria Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument(Platon) Kosmilise disaini paratamatuse argument. Leibniz: meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. Postmoderne religioonifilosoofia: Poolt argument: argument imaginaarse valla retroaktiivset teostumisest. Väljamõeldud asi saab mingi aja möödudes retroaktiivselt olevaks, Vastu argument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest: Kui jumal on kõikvõimas, kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles ei jaksa tõsta? Jah ta peaks suutma luua nii raske kivi, kuna tema ise kehtestab loogika reegleid. Usu ja mõistuse vahekord 1. ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas) loomupärased tõed on need, millega ma saan jõuda mõistuse alusel. Ilmutuslikud tõed on need, mida ma saan teada Jumala armule. 2. ,,mõõdukas" seisukoht(David Hume, William James) teatud situatsioonis on mõistlik
Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest. Usu ja mõistuse vahekord 1) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas):
- Suhtlemine ja sõprus (min juhul rahu inimeste vahel, max juhul sõprus, kus inimest motiveerivad teise inimese eesmärgid või taotlused) - Praktiline mõistlikkus (inimene vormib end “negatiivses mõttes”, tunnetades oma vabadust, ja “positiivses mõttes”, püüdes mõistlikult korrastada oma käitumist ja praktilisi hoiakuid; kaks korrastatuse aspekti: a) sisemine terviklikkus b) välimine autentsus) - Usk (religioon – küsimus inimmõistuse suhtes transtsendentsest korrast või olemusest, isegi sõltumata agnostitsistlikust või negatiivsest vastusest sellele küsimusele) Finnis peab neid objektiivseteks (tõendatavateks, mittekonventsionaalseteks) ja endastmõistetavateks (tekivad igaühe kogemuses ja on mõtiskledes avastatavad), täielikeks (ei tulene üksteisest ega ole millelegi muule taandatavad) ja fundamentaalseteks (kõik muud inimlikud hüved ja eesmärgid tulenevad seitsmest põhiväärtusest või nende kombinatsioonidest).
tulid illusioonid jne? Ideede (ettekujutus asjad iseenndas) funktsioonid: I. regulatiivne rakendus – LEIA TSITAAT REFERAADIS, ET *ühelt poolt orienteerivad teadmist pidevalt RÄÄKIDA NEIST. avardama. Olemas olev teadmine pole lõplik teadmine (illussoorne arusaamine). *Teiselt poolt olemasolevat teadmist süstematiseerida. II. arurakenduse piiride markeerimine – TSITAAT *ühelt poolt hoidumine transtsendentsest rakendusest (materialism, naturalism, fatalism). *Teiselt poolt hoidumine hüperfüüsilisest rakendusest (hakkame Jumalat sisse tooma, et loodust seletada). Tuleb teada siis piiri. III. ratsionaalselt vastuvõetav maailmapilt – TSITAAT *just-nagu (als ob) mõtteviisi kaudu antakse terviklik maailmapilt. Arurakendus on alati poolik; saab jätkata, aga tahetakse lõpetatud maailmapilti ja sellega on see võimalik. *moraalivõimalikkuse näitamine *usu-religiooni võimalikkuse näitamine
annaabi.ee 
