kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma
Vaatame seda lähemalt: Kanti järgi on sünteetiline aprioorne teadmine võimalik vaid seetõttu, et see ei käi objektiivse maailma, vaid meie enda tunnetusstruktuuri kohta. Nimelt käib see kaemuse vormide kohta. Ruum on välismeele kaemuse aprioorne vorm - me ei saa midagi ette kujutada ilma ruumilise ulatuvuseta Aeg on sisemeele kaemuse aprioorne vorm - me ei saa midagi ette kujutada ilma ajalise kestvuse ja järgnevuseta Ruum ja aeg ei eksisteeri iseeneses, transtsendentaalselt, vaid on meie kaemuse eeltingimused. Need vormid on mõistuse poolt peale pandud igale kogemusele. Kantiaanlik seisukoht Kantist lähtuva seisukoha järgi on niisiis kõik paratamatud propositsioonid aprioorsed ning kõik aprioorsed propositsioonid paratamatud. Ka analüütilised tõed on paratamatud, sest nende väärus pole mõeldav (selliste väidete vääruse eeldamine on vasturääkiv) Samas kõik aprioorsed väited pole analüütilised, sest mõned
kasutame me igapäeva keelepruugis sõna “mina” – see peab eristama meie isikut kõigist teistest isikutest. Puhas apertseptsioon seevastu on kõigis empiirilistes subjektides samaks jääv objektiivse tunnetuse võimalikkus. “Mina” tähendab puhta apertseptsiooni puhul sedasama, mis “teadvus üldse”. 4. Puhast apertseptsiooni tuleb niisiis Kanti järgi mõista mitte psühholoogiliselt, vaid kui “vormi” ehk tunnetuse võimalikkuse tingimust, niisiis “transtsendentaalselt”. Kui mina, subjekti ja teadvust (nagu eelnevatest selgitustest nähtub, tähendavad need mõisted antud seoses sedasama) mõeldakse kogemuse võimalikkuse tingimusena, siis ei ole sellega 4 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. “ettekujutatud midagi muud, kui mõtte transtsendentaalset subjekti = x, mida saab
Käsitledes ruumi ja aega küll meelelisuse puhaste vormidena, peab Kant neid samal ajal aga objektiivselt kehtivaiks: ilma nendeta ei saaks meile antud olla välise ja sisemise kaemuse objekte, järelikult ka objektiivset tunnetust. Viimasest asjaolust ei järeldu aga, et ruum ja aeg eksisteerivad iseendas, olgu substantside, omaduste või suhetena. Nad on Kanti järgi tingimused, mille vahendusel nähtumused meile antud olla saavad, olles samal ajal asjade iseendis suhtes “transtsendentaalselt ideaalsed”. “Dogmaatiline idealism” tuleneb püüdest käsitleda ruumi asjade iseendis omadusena. See püüe peab Kanti järgi paratamatult ebaõnnestuma. Vt. “Prolegomena …”, lk. 55, 108-110, 157-159. 7
kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: „Autoportree sõdurina“ (1915), „Naised Berliini tänaval“ (!913). ● KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: „Sissesõidutee“ (1910), „Vestlused surmast“ (1920). ● EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged
kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged
linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged.