liikuda läbi membraani Osmoos- vee osake liigub madalamast konsentratsioonist kõrgemale Difusioon- o2 ja co2 liiguvad kõrgemalt konsentratsioonist madalamale 7. Iseloomusta ainete aktiivset liikumist. Selgita pinotsütoosi ja fagotsütoosi olemust. (õpik lk 78, slaidid) Aktiivne: osake liigub madalama konsentratsiooni lahuselt kõrgemale, vajab lisa energiat, liikumine toimub transportvalkudega Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistmise teel Fagosütoos- tahkete ainete omastamisel rakumembraani sissesopistumise teel 8. Tea tsütoplasmavõrgustiku (2tüüpi) , ribosoomide, mitokondrite, Golgi kompleksi, lüsosoomide ehitust ja ülesandeid. (õpik lk 80-83, slaidid) Ribosoomid- toimub valgusüntees Mitokonder- vajaliku energia tootmine rakule
regulatsioon(toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil, on aeglane). Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused hormoonide kontrolli all. Neid on ainult väike kogus veres. Nende toimeaeg on piiratud(aeglasem ja mõju on pikaajalisem kui närvidel). Hormoonid on rakuspetsiifilised. On kahte tüüpi hormoone:1) Vesilahustuvad- ei saa läbi membraani, kinnituvad retseptorile, mis muudavad kuju ja vallandavad teise reaktsiooni. 2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad
soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin), esineb päristuumse raku interfaasis aktiivne transport ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat; valdavalt seotud transportvalkudega, kasutatakse ATP energiat transportvalgud valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise; esinevad näiteks rakumembraani koostises osmoos- lahusti molekulide difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama konsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas difusioon- nähtus, kus ained segunevad üksteisega? plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid
Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes otse verre. Vesilahustuvad hormoonid: ei saa läbi rakumembraani, kinnituvad membraanil olevatele retseptoritele, mis muudavad kuju ja vallandavad rakku reaktsiooni, muutes rakut talitlust seestpoolt. nt. peptiidhormoonid - liiga suured, ei pääse rakku ja annavad signaali üle retseptorvalkudele, mis muudab kuju, mille tagajärjel toimuvad muutused rakus. Rasvlahustuvad hormoonid: ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad selle maha, läbivad membraani ja kinnituvad tuumale. nt. steroidhormoonid - tänu lipiidsele struktuurile läbivad kergesti rakumembraani (östrogeen, progestereoon, testosteroon) Sisenõrenäärmed Hüpofüüs: kasvuhormoonid ja endorfiinid - rakkude kasv ja jagunemine. Kilpnääre: türoksiin - inimese ainevahetus ja kehatemperatuur. Kõhunääre (pankreas): insuliin - glükoos glükageeniks; glükogoon - glükogeen glükoosiks.
Järgnevalt jodeerib jood türoidfolliikuli valendikus türoglobuliini türosiinijääke, türoglobuliinis tekivad mono- ja dijodotürosiinid. Need kombineeruvad/kondenseeruvad andes türoglobuliini T4 ja T3. Selline türoglobuliin võetakse pinotsütoosiga follikulaarrakkudesse ja vajadusel vabanevad temast proteolüütiliste ensüümide toimel verre T4 ja T3. Nii T4 ja T3 sünteesi kui sekretsiooni stimuleerib TSH. Umbes 99,9% vere T4 on seotud transportvalkudega. Türoksiini dejodeerumine kilpnäärmes annab 15 25% T3 kogusest, 75 85% T3 tekib türoksiini dejodeerumisel perifeersetes kudedes. T3 on 3 5 korda bioaktiivsem kui T4. T3 teket vähendavad beeta-blokaatorid ja kestev nälgimine. T3 on keskne kilpnäärme hormoon veres. 3. Sugulise arengu ja menstruaaltsükli reguleerimine · Sekundaarsete sugutunnuste kujunemine. Põhiroll on testiste androgeenidel ja munasarjade östrogeenidel
Need kulla partiklid süstiti rakkudesse ja jälgiti kulla lokalisatsiooni. Nukleoplasmiiniga kaetud kuld leiti tuumas, mittenukleaarse valguga kaetud kuld ei liikunud tuuma. Esimesed andmed RNA ekspordi kohta läbi tuumapooride pärinevad putuka Hironomous tentans vastsete süljenäärmete rakkudest. Produtseeritakse suurtes kogustes kindlat sekreteeritavat valku, mis liimib vastsed pinna külge. Selle valgu mRNA kompleks transportvalkudega (hn RNP heterogeennne ribonukleoproteiin) on näha TEM fotodel (11-29 lk428,11-30 lk 429) liikumas läbi tuuma pooride ja seejuures lahti keerdumas. Tsütoplasmas mRNA seostub ribosoomidega ja algab valgu süntees. Valkude transport tsütoplasmast tuuma Tuuma struktuuri formeerumiseks ja tuumas toimuvate protsesside läbiviimiseks on vajalikud teatud valgud lamiinide koostises olevad, histoonid, DNA ja RNA polümeraasid, DNA
Lipiidide ainevahetuse üks ülesanne on kehaomaste TG-de süntees(lipogenees). Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad – tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3-hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja
Lipiidide ainevahetuse üks ülesanne on kehaomaste TG-de süntees(lipogenees). Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3- hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene.
a. kontsentratsiooni suunas). Ca ioon surutakse läbi kanali transportvalkude abil. Mineraalelementide ioniseerumist mõjutavad soolkanali pH, ammoniaak, rasvade sisaldus söödas jne jne. Tänapäeval kasutatakse söötmispraktikas nn kelateeritud mineraalelemente, kus kahevalentsed mineraalelemendid on seotud aminohapetega ja/või valkudega. Sellised mineraalelemendid imenduvad kui aminohapped, mis pole reguleeritud hormonaalsüsteemiga. Tööstuslikult on võimalik tänapäeval siduda transportvalkudega kuute elementi. Kaltsium Kõige levinum mineraalelement. 98% keha kaltsiumist on luudes ja hammastes, 2% kehavedelikes, pehmetes kudedes. Veres on kaltsiumi 9-11mg/dl. Sellest tuleb loomadel alati puudust. KaltsitoniinCT on hormoon, mis hoiab veres kaltsiumisisalduse samal tasemel. Kui on kaltsiumipuudus, aktiveerub paratomoonPTH, mis lõppkokkuvõttes teeb D-vitamiini aktiivseks. Kaltsiumit vajatakse: 1. lihase kontraktsiooniks(süda), 2. närvi impulsside edasikandmiseks, 3
langeda 93-92%-ni(kopsukapillaaride laienemine, vere mahtkiiruse suurenemine) Süsihappegaasi transport veres: *Lahustunud süsihappena plasmas: ca 10%, *ioonidena erütrotsüütides: ca 30%, *ioonidena plasmas: ca 50% Hormoonide transport veres: *transporditakse veres vabalt või keemiliselt seotuna, *Katehhoolamiine ja peptiidhormoone transporditakse vabalt, *Steroid- ja türeoidhormoone transporditakse valdavalt kompleksis spetsiifiliste transportvalkudega ja albumiinidega Hormoonide transport veres: transportvalgud:*Transkortiin(seob kortisooli, kortikosterooni, progesterooni), *Suguhormoone siduv globuliin(testosterooni, östradiooli) *Plasma albumiinid (steroidhormoone), *Türoksiini siduv globuliin(türoksiini ja trijoodtüroniini) Lipiidide transport veres: *Rasvhapped, kolesterool, triglütseriidid, fosfolipiidid, *transporditakse valdavalt
annaabi.ee 
