· Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust
17 miljonit neist põgenikud (pagulased) Riigisisene Rahvusvaheline Liigutakse enamasti Lõuna riikidest Põhja linnadesse või riikidesse eeslinnadesse Lk.102 kaart too välja peamised rände suunad Kestvus Alaline Ajutine (nt.õppima) Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. Transpordivajaduse kasv Loodusalade hävimine Kuritegevuse kasv Rännet mõjutavad faktorid Tõmbetegurid Tõuketegurid Suur töökohtade ja Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik õppimisvõimaluste valik Kõrgem palk Madal palk Head elamistingimused Halvad elamistingimused Sugulased, sõbrad, Ebameeldiv, üksluine tuttavad sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad OHUD
peamiste põhimaanteede koormus. 5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kiiret arengut vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. 5.1 Mobiilsus (liikuvus) on tegevus, mis kindlustab millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse mõjurid: - Liiklussisesed: juhiloa olemasolu, sõiduauto kasutamise võimalus, ühistranspordi olemasolu, liiklusteede olemasolu ja kvaliteet, transpordi kasutamise kulud. - Liiklusvälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökoha suhtes, töökohtade kontsentratsioon ehk tihedus, vaba aja kasutamise võimalused, asendustegevused. 5
Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele Transpordisüsteemi sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kui majandusharu kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist.. Liikuvus (mobiilsus )Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia ja mõjurid kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport)., Sund vs vabatahtlik • Sõidu või käigu eesmärgi järgi Mõjurid
tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. See tähendab liikumisvajaduse vähendamist ja hajutamist, aga ka efektiivset logistikat ja iga kaubaliigi veoks kõige sobivamate veovahendite kasutamist. Olulisteks märksõnadeks on erinevate veoliikide vaheline koostöö. Transpordi ekstensiivse arenguga võib kaasneda elukvaliteedi langus. Seetõttu tuleb transpordi arengule esitada keskkonna- ja inimsõbralikkusest lähtuvad nõuded ning realiseerida ühiskonnale vajalikud transpordiprojektid optimaalses
5. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne) Esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele. Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kui majandusharu kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. – Transpordipoliitika on teatud avalik-õiguslike prioriteetide ja abinõude kompleks, mille abil mõjutatakse veoteenuste nõudlust ja pakkumist. Liikuvus (mobiilsus) - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse. Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogiad ja mõjurid - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport).
arvuga. Iseteenindav linn. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega. 26. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad: · Kubismi ruumikäsitlus maastikus vabalt paiknevad hooned. · Tony Garnier'i avatud linn funktsioonide eraldumine. · Sotsiaalsed utopistid lahknemine ajaloolisest nn ,,kodanlikust" linnast. · Massitransport autoga · Diferentseeritud tänavate-teede süsteem suur transpordivajaduse kasv. 27. Maakasutustüübid: elamine, töötamine, puhkamine, transport. 28. Eri liiklusvahendid on üksteisest eraldatud. Seetõttu peetakse liiklussüsteemi keskkonnasõbralikuks, sest eksisteerivad nt autovabad elurajoonid. Süsteem tekitab palju liiklust ja hooldustöid tänavatele/teedele. Reostust tekitav. 29. Peale igasuguste asutuste rajamiseks vajaliku elanike arvukuse kontrollarvude
o Tony Garnier'i nn avatud linn funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid lahknemine ajaloolisest nn "kodanlikust" linnast. o Massitransport autodega ühendamaks erinevaid funktsionaalseid linnaosi kokku võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn Radburn'i-printsiibid tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu. 19. Funktsionaalse tsoneerimise põhimõte ja peamised maakasutustüübid (neli) modernistlikus linnas. Funktsionalistide uus mudel koosnes tsoneeritud antiruumist, kus paiknesid vaba paigutusega hooned ja nn diferentseeritud liikluse süsteem. Modernistlik linnaühiskond käsitles nelja printsipiaalselt erinevat tegevust ja maakasutust: o elamine o töötamine o puhkamine o transport (mobiilsus) ehk liikumine eelnimetatud kolme tegevusvälja vahel 20
o Kubismi ruumikäsitlus – maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier’i nn avatud linn – funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid – lahknemine ajaloolisest nn “kodanlikust” linnast o Massitransport autodega ühendamaks erinevaid funktsionaalseid linnaosi kokku – võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn Radburn’i-printsiibid – tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu Modernismi ruumikäsitlus • Üksikhoone peab olema fookuses, mitte linnaruum. Objektid peavad olema vaadeldavad igast küljest – linnaruum tuleb lõhkuda hoonete vaadeldavuse saavutamiseks • Tulemuseks vabapaigutusega hooned – nn vabaplaneering kus hooned ei paikne tänavajoonel • Hooned paiknesid nn antiruumi keskmes, moodustamata tänava- ja väljakuruume • Linnapildist eemaldati visuaalne sekventsus ja dünaamilise tänavaruumi elemendid:
annaabi.ee 
