vedude sagedus, saadetiste minimaalne suurus, 'uksest ukseni' veoaeg, turvalisus, tarnekindlus turu ulatus (piirkond, mille ulatuses suudetakse pakkuda 'uksest ukseni' veoteenuseid) paindlikkus ja reageerimisaeg info andmine veose seisu kohta vedaja võime pakkuda ka muid teenuseid peale põhitransporditeenuse (peale-ja mahalaadimine, ladustamine jne) piiriületuste kiirus 37. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 5 38. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 39. Miks kasutatakse ladusid? A
Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalumahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong täishaage on kahe koormaruumiga veok
Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24.Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok
..................31 53.MILLISED KULUD ARVESTATAKSE KAUBAVARUDE SÄILITUSKULUDE ALLA?............................................................................................... 31 54.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TOOTEGA SEOTUD TEGURID.......31 55.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TURUGA SEOTUD TEGURID.........31 56.NIMETA AUTOVEDUDE ALALIIGID................................................... 32 57.MIS ON LAADIMISMEETER (LDM), MILLEKS SEDA KASUTATAKSE?.....32 58.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS PÕHIVEDUDE ALL? ........................................................................................................ 32 59.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS JAOTUSVEDUDE ALL?................................................................................................. 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?......
7. Milline on suurim veokite lubatud teljekoormus enamuses EL riikides? 8. Milline on 2-teljelisest veokist ka 3 teljelisest haagisest koosneva autorongi lubatud suurim täismass Eestis? 9. Milline on poolhaagisega autorongi lubatud suurim täismass enamuses EL riikides? 10. Nimeta treilerite (sadulveoki poolhaagiste) liike (vähemalt 5)? 11. Mis on jumbotreiler? 12. Mis on osakoorem autoveol?? 13. Mis on väikesaadetis autoveol? 14. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? 15. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? 16. Mis on süsteemsed veod? 17. Mis on „rumm ja kodarad“ põhimõte, mida selle kasutamine annab? 18. Mis on ristlaadimine, mida selle kasutamine annab? 19. Nimeta kommenteeritult 3 veomarsruutide põhitüüpi? 20. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid tootega seotud tegureid (vähemalt 5)? 21. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid turuga seotud tegureid? 22
Veovahendi või veoühiku lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses. Kuna veoki furgoonide, poolhaagiste ja haagiste laiused on enamasti ühesugused (2,452,50 m), kõrgused aga oluliselt erinevad (2,23,0 m), pole laadimismeeter kindel suurus, vaid sõltub konkreetsest veovahendi või veoühiku lastiruumist. Eurotreileri laadimismeetri suuruseks on tavaliselt 6,3 m3, megatreileri laadimismeetri ruumala aga 7,3 m3. 22. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Rahvusvaheline transport: veovahendid on suurema mahutavusega ja otstarbekama veoruumi kasutavusega, korraga veetakse suuremaid kogused. Transport tehasest/ kesklaost (hub) jaotuslattu/-keskusesse. Pikamaavedu. Suured kogused. 23. Mida peetakse transporditegevuse silmas jaotusvedude all? Kohalik vedu: laialiveol tuleb kohale toimetada väiksemaid koguseid ja väiksema mahutavusega veovahenditega. Transport jaotuslaost diileri/kliendini. Lühimaavedu,
a. 14,1%) ja 8,6% kõikidest siseveevedudest (1991.a. 5,1%). Transpordiliigi valik. Teoorias määrab kasutatava transpordiliigi veose suurus ja veokaugus vastavalt alljärgnevale tabelile. Praktikas tuleb arvestada ka selliseid faktoreid nagu nõutav transfitaeg ja teenuste usaldusväärsus. Eestis tuleb arvestada ka seda, et raudteetransport Euroopasse äärmiselt keerukas ning kulukas (regulaarse raudteeühenduse puudumine, erinev rööpmevahe Euroopa raudteega.) Kolmandad pooled transporditegevuses Ekspedeerijad Agenteerijad: teenindavad laevu sadamas. Laevade sisse-, väljavormistamine sadamasse (formaalsused ja dokumentide vormistamine sadamavalitsuses, tollis, sanitaarjärelvalves, laadimise ja lossimise korraldamine, lõivude tasumine, prahiraha kasseerimine. Väga sageli lisandub sellele (brokeri) vahendustegevus mereveolepingu sölminüsel Stividorid-laevade laadimise ja lossimisega tegelevad firmad
annaabi.ee 
