• Suurlinna jaotuslogistika eesmärgid on järgmised: – minimeerida veokordade arvu ühe piirkonna jaotusvedudel – kasutada jaotusautosid klientide teenindamisel tootlikult ja efektiivselt – vähendada keskkonna- ja mürasaastet – teha jaotusveod kesklinnas lühikese aja jooksul, vastuvõetavate kuludega, liiklust täiendavalt koormamata ja keskkonda säästvalt 8. Suundumusi transpordilogistikas • IT-lahenduste edasine levik – Raadioandmeside – EDI/XML (elektrooniline andmevahetus) – Mobiilside (nt mobiilpositsioneerimine, globaalpositsioneerimine) • Auto tehnilise seisukorra monitooring • Kütusekulu monitooring • Auto asukoha määramine • Auto koormatuse määramine • Automaatne sõidupäeviku pidamine • Kauba liikumise monitooring
võimaldaks kaubad välja võtta. Bill of Lading Mere- ja õhutranspordi elektroonselt esitatud dokumentide skeem. Laevad Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Kauba- ja segalasti alaliigid segalastilaevad e. nn. universaalsed segalastilaevad, generaallastilaevad; nn. multipurpose e. puistlastilaevad e. balkerid; mitmeotstarbelised laevad; vedellastilaevad e. tankerid; spetsialiseeritud segalastilaevad; kombineeritud lasti laevad.
Otseveod veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale Süsteemsed veod kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale. 7.1 Suurlinna jaotuslogistika Otsitakse keskkonnasõbralikke transpordi- ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna varustamiseks kõige eluks vajalikuga. Eesmärgid on: - minimeerida veokordade arvu - kasutada jaotusautosid tootlikult ja efektiivselt - vähendada keskkonna- ja mürasaastet 8. Suundumusi transpordilogistikas: - IT lahenduste edasine levik (raadioandmeside, EDI/XML, mobiilside) - Transpordi ümbersuunamine 8.1 Transpordi ümbersuunamine: selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed 8.2 ,,Kasutaja maksab" ja ,,saastaja maksab" pritsiibid ,,Kasutaja maksab" kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma
Suurlinna jaotuslogistika (linnalogistika) kujutab endast kompleksi valdkondadest nagu linnaliikluse korraldamine, ummikutega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmine, „pargi ja reisi“ süsteemi korraldamine ja suurlinna jaotuslogistika (citylogistics), mille raames otsitakse keskkonnasõbralikke transpordi ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna varustamiseks kõige eluks vajalikuga. Suundumusi transpordilogistikas Transpordi ümbersuunamine (modal shift) selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed „Kasutaja maksab“ Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma „saastaja maksab“ Kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja
transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud Transpordilogistika ülesanneteks pole sobivaima transpordiliigi ja veovahendi valik kauba liikumise kindlustamine ja liikumise juhtimine kauba maaletollimise, maalt väljatollimise ja transiiditollimise protseduuride juhtimine ning korraldamine kauba liikumistee kujundamine ja kauba ratsionaalne käsitlemine liikumisteel Millises järjestuses toimub transpordilogistikas üldjuhul valikute langetamine? veoviisi valik, veomarsruudi valik, veovahendi valik veoviisi valik, veovahendi valik, veomarsruudi valik veovahendi valik, veoviisi valik, veomarsruudi valik veomarsruudi valik, veoviisi valik, veovahendi valik Transpordisüsteemi funktsioneerimise eesmärgiks pole kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine kaupade säilivuse kindlustamine ladustamisprotsessis optimaalsete veotingimuste tagamine kaupade säilivuse kindlustamine veoprotsessis
läbilaskevõime 100% kasutamine. iii. Muud (loeteluna) · Otsustuskriteeriumid oma ja tellitud veeremi valikul: Enda veeremiga teostatakse need veod, mis annavad sellele pideva töökoormuse.; Renditud veeremiga teostatakse harvaesinevad (nt korra nädalas) veod. Seejuures peab kindel olema, et veerem on sel ajal saadaval.; Ühekordsed tellimused kaetakse kas enda või renditud veeremiga vastavalt selle veo majanduslikule tasuvusele. · Suundumusi transpordilogistikas IT-lahenduste edasine levik EDI/XML (elektrooniline andmevahetus) Mobiilside (nt mobiilpositsioneerimine, globaalpositsioneerimine) · Auto tehnilise seisukorra monitooring · Kütusekulu monitooring · Auto asukoha määramine · Auto koormatuse määramine · Automaatne sõidupäeviku pidamine · Kauba liikumise monitooring Raadioandmeside Infopangad transpordi- ja tagastuslogistika kohta, veotellimuste siirdumine virtuaalkeskkonda · Tootmise spetsialiseerumine ja konsentreerumine
Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn
Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn
Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn
annaabi.ee 
