erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Raha jaotus kohalikele ja riigimaanteedele määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem,mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu 7. Maanteehoolde rahastamine; Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest 8. Maanteede hoolduse finantseerimise juhend; Tavahoolduse finantseerimine Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest. Tehtud tööde mahulist arvestust ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest.Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega maanteede nõutavate seisundinõuete tagamine. Tavahoolduse koosseisu kuuluvad punktides 1.1.-1.16. toodud tööd.(järelvalve, puhastamine kruusateed, kraavid, haljastus, sillad, truubid, talihoole Perioodilise hoolduse finantseerimine Tehtud tööde kohta peetakse mahulist arvestust.Tööde vastuvõtmine toimub aktide alusel
Raudtee Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis (rööbastee). Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Tee tähtsamad osad on muldkeha ja pealisehitised (rööpad, pöörmed, liiprid ning ballast). Kasutusel on erinevaid rööpmelaius teid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Kuni 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Raudteeveerem on pikemalt artiklis Rong. Raudteeveoks kasutakse jõuallikaga veeremit - vedurid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrirongid ja diiselrongid ning jõuallikata veeremit - vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Lisaks eriveeremid - dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms. Erinevad raudtee raja
20. Tee projekteerimise nõuded. Projekteerimise nõuded täpsustavad üleriigiliste, maakonna, üld- või detailplaneeringu nõudeid ja määravad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning asutused, kellega projektdokumendid tuleb kooskõlastada. Maanteeamet annab projekteerimise nõuded põhimaanteede ja nende nende rajatiste osas, teedevalitsused annavad nõuded teiste riigimaanteede ja nende rajatiste osas. Projekteerimise nõuded kohaliku maantee, tänava, jalgtee, jalgrattatee ja eratee kohta annab vastav- või linnavalitsus. 21.Planeeringute liigid. -üleriigiline planeering -teedevõrgu aregukava (teemaplaneering) -maakonnaplaneering -üldplaneering - detailplaneering Planeeringu olemasolu korral peab teeprojekt tuginema planeeringule 22.Teeprojekt. Teeprojekt on tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest
omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar · liikluskorraldusvahend · kraav · liikleja kontrollimiseks mõeldud ala · teemärgistus ja teevalgustusrajatis 19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, 23. Tugimaantee- ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteega 24. Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega
Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussageduse alusel aastal, mil esimesest ekpluatasiooni aastast möödub 20 aastat. Millega on määratud projekteeritava maantee projektkiirus Projektkiirus on määratud lähtudes maantee klassist ja projekteerimise lähtetasemest.
Raudtee Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks või kaubaveoks. Raudtee on ehitatud rongide, trammide ja muu rööbastranspordi liiklemiseks. Kasutusel on erinevate rööpmelaiustega rööbasteid. Standardrööpmelise (normaal-) raudtee rööbaste vahekaugus on 1435 mm (Eestis oli kasutusel 1941-1945). Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool Standardid Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Er
oluliselt vähenema ning ei tohiks ületada pikemas perspektiivis Põhjamaade keskmist taset. Infrastruktuuriinvesteeringute tegemisel tuleb pöörata olulist tähelepanu liiklusohutusele ja turvalisusele (sh pidada silmas riskirühmade (lapsed, puudega inimesed, eakad jne) vajadusi). Maanteetranspordis jätkatakse suure liikluskoormusega ristmike ehitamist mitmetasandilisteks. Ühistranspordi eelisarendamine. 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine
Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis-, arendamis- ja administreerimiskuludest tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu. Lisaks finantsplaani selgitusele kirjeldatakse lühidalt või viidatakse kasutatud metoodikatele ja juhenditele. Tutvustatakse maanteevõrgu üldandmeid, riigimaanteede seisukorda ning seisundi muutusi viimastel aastatel ning antakse ülevaade katete keskmistest vanusest sõltuvalt maantee liigist. Teehoiukava muudetakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks juhul, kui kütuseaktsiisi laekumise suveprognoos järgnevaks aastaks muutub sedavõrd, et tingib riigimaanteede hoiuks kavandatud üldsumma muutuse 3% võrra. Lisas 2 riigimaanteede TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimisobjektide nimekiri on koostatud 4 aastaks. 2017 aastal esitatakse Vabariigi Valitsusele muudetud teehoiukava riigimaanteede TEN-T võrgustikku
Liikluskorralduslikud vahendid puuduvad, et tagada sõidugraafikust kinnipidamise. Raudtee halb tehniline infrastruktuuri seisund ei lase rongidel liikuda kiireminikui bussid. Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
