Inaktiveeritud ehk Inim- surmatud vaktsiinid Komponent e allühikuvaktsiinid Kombineeritud vaktsiinid Geneetiliselt modifitseeritud vaktsiinid Tüsistused Pole?? Aktiivse korral peab keha ise antikehi valmistama, passiivse puhul on olemas juba Passiivne loomulik transplatsentaarselt ja rinnapiimaga. Kunstlik seerumi või immuunglobuliini manustamine
takistab haiguse sümptomite ilmnemist · vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguiste levikut 16.Passiivne ja aktiivne immuunsus Passiivne immuunsus: · organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi enda immuunsüsteem neid ei tooda · passiivne immuniseerimine on ajutise iseloomuga · jaotatakase: 1. Loomulik passiivne immuunsus antikehad emalt lootele raseduse ajal transplatsentaarselt või immuunglobuliinid, mida vastsündinu saab rinnapiimaga Passiivselt ülekantud antikehad pakuvad kaitset infektsioonide vastu ca 3-6 kuud Aktiivne immuunsus: · immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes · immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis · Jaotatakse: 1. Loomukik aktiivne immuunsus
Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Sigade parvoviirus (PPV) -> Sigade parvoviirusinfektsioon Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt “abistavate viiruste” toel. “Abistavateks viirusteks” on adenoviirused. “Abistavate viiruste” geneetiline materjal kaasatakse parvoviiruste replikatsiooni. Iseloomulik TPE rakukultuuris tekib viiruse replikatsiooni ajal. Mitmetel parvoviiruse liikidel on hemaglutineerivad omadused. Mõned viiruse liigid levivad transplatsentaarselt. Levib horisontaalselt ja vertikaalselt. Sigade parvoviirus on maailmas ulatuslikult levinud ja põhjustab emistel sigimishäireid, nn SMEDI sündroomi. Parvoiirus on väga püsiv, kuumutamine 70oC ei vähenda viiruse infektsioossust. Sigade parvoviirus nakatab ainult sigu. Haiged sead eritavad viirust tupenõrega ja spermaga. Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt. Viirus levib ka vertikaalselt läbi platsenta ja nakatab embrüoid
pesukarud. · Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vere kaudu teistesse organitesse ja kudedesse. · Täiskasvanud kassidel paljuneb viirus luuüdi, lümfisõlmede, tüümuse ja põrna lümfoid- ning müeloid prekursorrakkudes ja soolekrüpti epiteelirakkudes. · Inkubatsiooniperiood vältab 2--10 päeva. Kassipoegadel kulgeb haigus ägedalt. · Tiinetel kassidel levib viirus transplatsentaarselt, viirus paljuneb loote rakkudes sh suuraju, väikeaju, reetina ja silma närvirakkudes. · Vastsündinud kassipoegadel ilmnevad närvinähud. · Esimesel elunädalal nakatunud kassipoegadel, kellel areneb väikeaju intensiivselt, paljuneb viirus ajukoes ja põhjustades närvirakkude hävimise, põhjustades närvinähte. Kliiniline pilt · Kasside panleukopeeniat iseloomustab palavik, leukopeenia, gastroenteriit ja luuüdi tabandus.
Olemas on kommertsiaalne kultiveerimissüsteem InPouch TV, mis kujutab endast kahekambrilist söötmega taskut. Külv tehakse otse taskusse patsiendi juuresolekul ja saadetakse laborisse, transportsöödet ei ole vaja. Inkubeeritakse 370 C juures ja hiljem mikroskopeeritakse. Toksoplasmoos Haigustekitaja Toxoplasma gondii - obligatoorselt rakusisene parasiit, mis levib: • fekaal-oraalselt; • toore lihaga; • transfusiooniga ja transplantatsiooniga; • transplatsentaarselt. Ohustatud on mitteimmuunsed rasedad naised. Toxoplasma gondii elutsükkel. Pärisperemeheks on kass, kelle sooleepiteelis toimub suguta- (skisogoonia ) ja suguline (sporogoonia ) paljunemine. Skisogoonial vabanevad trofosoidid tungivad uutesse rakkudesse ja skisogoonia kordub, kudedes tekivad pseudotsüstid. Osa tro- fosoide paneb aluse sporogooniale, tulemuseks on ootsüstide teke . Väliskeskkonnas tekivad spo- rulatsiooni käigus infektsioossed ootsüstid
Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse
Nakatumine peamiselt keetmata-küpsetamata toitudega, eelkõige juustuga (> puhangud Prantsusmaal), aga ka pooltoore liha, piima, juurvilja ja salatiga. Paljuneb külmkapis! Esineb sporaadiliselt aastaringselt, esinemissagedus suurem soojadel kuudel. Haigused. Vastsündinul. Varajase algusega (meenutab grupp B streptokokki) või hilise algusega sepsis (meningiit või meningoentsefaliit tekib 2-3 nädala vanuselt). Varajase algusega sepsise korral saadakse Listeria emakas transplatsentaarselt, hilise alguse korral sünnitusel või varsti selle järel. Varase alguse korral dissemineerunud abstsessid, granuloomid mitmetes organites; laps sünnijärgselt loid, respiratoorses distressis, krambitab. Hiline algus ilmneb 2-3 nädalat pärast sündi meningiidi või meningoentsefaliidiga koos sepsisega; sümptomid teistest vastsündinu KNS-haigustest ei erine. Tervel täiskasvanul. Asümptomaatiline või kergete gripilaadsete nähtudega, võivad esineda GI sümptomid. Rakulise
3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide) peegel vastsündinu veres niisama kõrge kui emal. Koheselt algab aga östrogeenide lammutamine ja ekskretsioon e. eritumine naha ja soole kaudu, mis kestab 5-7 (maksimaalselt 10) päeva. Naissuguhormoonide rohkusest tingituna on vastsündinu häbe (lad.k.vulva) kohev, hästi arenenud kapillaaride võrgustikuga. Esimestel
annaabi.ee 
