tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks
tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks
hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid). 1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks. 1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks
Tõepoolest, enamusel tRNA'dest ongi esimeses positsioonis kas G või U. "Wobble" reegel võimaldab organismidel tRNA'sid kokku hoida - 61 aminohappeid kodeeriva koodoni transleerimiseks kasutab enamus organisme alla 40 erineva tRNA molekuli. Paraku on siin ka erandid - metioniinil (Met), nagu juba öeldud, on vaid üks koodon - AUG. Met-tRNA antikoodoni esimeses positsioonis on C nukleotiid, mis paardub ainult G'ga ja seega ei ole Met-tRNA võimeline transleerima AUG'le lähimat koodonit AUA, mis vastab isoleutsiinile. Teine erand on trüptofaani (Trp) tRNA, millel samuti antikoodoni esimeses positsioonis C. Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. 4. Tekib 2 vesiniksidet, vt joonis loeng 28 slaid 20. 5. Õige lugemisraami identifitseerimisel alustatakse lugemist AUG initsiaatorkoodonist. 1
150. recast recast recast uuesti (ümber) valama; ümber kujundama, uuendama; teatr. osi ümber jaotama 151. redo redid redone ümber/uuesti tegema 152. relay relaid relaid vahetuseks (vahetustena) korraldama; välja vahetama; transleerima, üle kandma; uuesti, ümber asetama 153. remake remade remade uuesti, ümber tegema 154. rend rent rent kiskuma, rebima, käristama, lõhestama; rebenema, (katki) kärisema, lõhenema 155. repay repaid repaid tagasi maksma, tasuma; väärima
(toime-mehhanism on teadmata, kuid võib oletada translatsiooni mõjutamist dsRNA poolt aktiveeritud PKR vahendusel, vt. ülal). Andmed raku translatsioonisüsteemi mõjutamisest reoviiruse poolt on vastukäivad: - mõned andmed näitavad, et hilises infektsioonis toimub üleminek cap-sõltumatule translatsioonile. Samas on vähemalt mõnedel juhtudel näidatud, et reoviiruse poolt nakatatud rakkude ekstraktid on võimelised transleerima capeeritud mRNA-sid; - on andmeid, et reoviirus mitte ei blokeeri capeeritud mRNAde translatsiooni, vaid kodeerib mingit faktorit (tõenäoliselt on selleks 3 valk) mis soodustab capeerimata mRNAde transleerimist; - samuti on võimalik, et reoviiruse hiliste mRNAde eelistatud translatsioon tuleneb sellest, et need RNA-d tõrjuvad raku mRNAd polüsoomidelt välja (on tugevad translatsioonilised maatritsid). Peremehe poolsed kaitsemehhanismid
ribosoomaalse saidi Valgusüntees termineeritakse mRNA stopkoodoni jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt (release factors) 12. Transkriptsiooniline regulatsioon eukarüoodis ja prokarüoodis. Ribosoomid on võimelised samaaegselt transleerima ühelt mRNA-lt ja moodustama uusi komplekse- kiirendab valgusünteesi efektiivsust- polüsoomid Translatsiooni initsiatsiooni tasemel: negatiivne translatsiooniline kontroll · Shine Dalgarno järjestuse blokaad valguliste regulaatoritega-repressorid · Shine Dalgarno järjestuse paardumine mRNA komplementaarse osaga Nt. ribosoomaalsed valgud võimelised siduma 5' UTR juhul, kui neid ei inkorporeerita ribosoomidesse · Eukarüootidel- translatsioonilised repressorid
"Wobble" reegel võimaldab organismidel tRNA'sid kokku hoida - 61 aminohappeid kodeeriva koodoni transleerimiseks kasutab enamus organisme alla 40 erineva tRNA molekuli. Paraku on siin ka erandid - 13 metioniinil (Met), nagu juba öeldud, on vaid üks koodon - AUG. Met-tRNA antikoodoni esimeses positsioonis on C nukleotiid, mis paardub ainult G'ga ja seega ei ole Met-tRNA võimeline transleerima AUG'le lähimat koodonit AUA, mis vastab isoleutsiinile. Teine erand on trüptofaani (Trp) tRNA, millel samuti antikoodoni esimeses positsioonis C. Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. Sellist nähtust kus koodonit transleeritakse valesti tuntakse valelugemisemise (miscoding, misreading ingl.k.) nime all. Koodon-
cspA, cspB, cspG, csdA ja rbfA mRNA-del asub 14 nukleotiidi translatsiooni initsiaatorkoodonist allpool DB-järjestus (downstream box), mis on komplementaarne 16S rRNA regiooniga. Temperatuuri langemisel alla 15C on translatsiooni initsiatsioon häiritud. DB järjestuse paardumine 16S rRNA järjestusega võimaldab translatsiooni preinitsiatsioonikompleksi moodustumist madalal temperatuuril. Pärast aklimatiseerumise perioodi on ribosoomid võimelised transleerima ka teisi mRNA-sid. Selleks ajaks on rakus sünteesitud piisaval hulgal CS-spetsiifilisi ribosoomi faktoreid RbfA (30S ribosoomi subühikuga assotsieerunud valk) ja CsdA (DEAD-box perekonna helikaas). CspA aktiveerib transkriptsiooni H-NS-i ja güraas-i geenide promootoritelt, seondudes järjestusele ATTGG. Samuti interakteerub CspA RNA-ga ning harutab lahti mRNA-de sekundaarstruktuure, muutes nende transleeritavust. Seetõttu nimetatakse CspA-d ka RNA shaperoniks. 25
mRNA-del asub 14 nukleotiidi translatsiooni initsiaatorkoodonist allpool DB-järjestus (downstream box), mis on komplementaarne 16S rRNA regiooniga. Temperatuuri langemisel alla 15°C on translatsiooni initsiatsioon häiritud. DB järjestuse paardumine 16S rRNA järjestusega võimaldab translatsiooni preinitsiatsioonikompleksi moodustumist madalal temperatuuril. Pärast aklimatiseerumise perioodi on 63 ribosoomid võimelised transleerima ka teisi mRNA-sid. Selleks ajaks on rakus sünteesitud piisaval hulgal CS-spetsiifilisi ribosoomi faktoreid RbfA (30S ribosoomi subühikuga assotsieerunud valk) ja CsdA (DEAD-box perekonna helikaas). CspA aktiveerib transkriptsiooni H-NS-i ja güraas-i geenide promootoritelt, seondudes järjestusele ATTGG. Samuti interakteerub CspA RNA-ga ning harutab lahti mRNA-de sekundaarstruktuure, muutes nende transleeritavust. Seetõttu nimetatakse CspA-d ka RNA shaperoniks. E