· Kuidas arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt kiireneva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? Integraal kiirendusest ja integraal kiirusest. · Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist mille puhul jäiga kehaga muutumatult seotud sirged jäävad paralleelseks oma algasendiga. · Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on keha kiirused ja kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt. Ka kõikide punktide trajektoor ühtib kui need üksteisele asetada. · Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje? Nimetatakse pöörlemist, mille puhul jäiga kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise ajal paigale. =f(t) · Defineerida nurkkiirus ja nurkkiirendus kui vektorid jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje.
massijaotust selle telje suhtes. Kolmandaks: inertsmoment mingi telje suhtes on alati mittenegatiivne suurus. Valemist (9.1) näeme tõepoolest, et I z ei saa kunagi negatiivne olla. Äärmisel juhul võib see olla null -- siis kui kõik süsteemi punktid asetsevad täpselt vaadeldava telje peal. Neljandaks: keha inertsmoment antud telje suhtes on inertsi mõõduks pöörlemisel ümber antud telje. Nii nagu mass on inertsi mõõduks keha translatoorsel liikumisel, nii on inertsmoment inertsi mõõduks keha pöörlemisel ümber antud telje. 39. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Polaarinertsmoment I0=miri2 r2=x2+y2+z2 r-vaadeldava punkti kaugus 0-st ruumis 2 2 2 I0=sum(mi(xi +yi +zi )) 40. Kuidas on seotud inertsmomendid x-, y-, z-telje ja punkti O suhtes? Kirjutada see välja ka erijuhul, kui süsteem on tasapinnaline. Ix+Iy+Iz=2I0 tasapinnal I0=Iz=Ix+Iy 41
132. Milliste valemitega arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? 133. Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul kõik kehaga muutumatult seotud sirged jäävad kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga. 134. Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide punktide kiirused võrdsed nii suuruselt kui suunalt ja kiirendused ühesugused nii suunalt kui ka suuruselt. Ka kõikide punktide trajektoorid on ühesugused, mis pealeasetamisel ühtivad. 135. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje ja millisel kujul esitatakse sellisel juhul jäiga keha liikumise võrrand?
132. Milliste valemitega arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? 133. Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul kõik kehaga muutumatult seotud sirged jäävad kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga. 134. Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide punktide kiirused võrdsed nii suuruselt kui suunalt ja kiirendused ühesugused nii suunalt kui ka suuruselt. Ka kõikide punktide trajektoorid on ühesugused, mis pealeasetamisel ühtivad. 135. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje ja millisel kujul esitatakse sellisel juhul jäiga keha liikumise võrrand?
vaadeldavas punktis 8) Kus mõjub välisjõud? Välisjõud mõjuvad antud süsteemi osade ja sellst väljaspool asuvate kehade vahel 9) Algkiiruse saanud keha libiseb mööda kaldpinda üles, 30 cm kaugusel lähtekohast oli keha 1,0s ja 2,0s pärast liikumise algust, leida keha algkiirus ja kiirendus? V 1) Mida nimetatakse kulgliikumiseks? Kulgliikumisel ehk translatoorsel liikumisel kõik ainepunkte ühendavad mõttelised sirged jäävad koge liikumise kestel iseenesega paralleelseks 2) Milleks jaguneb ainepunktide süs ........ ????? 3) Mida nimetatakse nurkkiirenduseks? d Nurkkiiruse tuletis aja järgi nim nurkkiirendus a = * R = dt 4) Potensiaalne energia, valem ? 5) Liikumishulk?
Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist. · Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85. Jäiga keha translatoorne liikumine 86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga · Teoreem -Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide tema punktide kiirused igal hetkel omavahel võrdsed nii suuruselt kui suunalt, kõikide punktide kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt, ning kõik punktid joonistavad ühesuguseid ja paralleelseid trajektoore. 87. Kiirendused · Nendega on asi lihtne, tarvitseb vaid võtta võrrandi (kiiruste kohta) mõlemast poolest tuletise aja järgi · Mingi punkti kiirusvektori tuletis aja järgi on selle punkti täiskiirendusvektor.
v = -at t + v0 at t 2 s =- + v0t 2 142. Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga. 17 143. Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide punktide kiirused ja kiirendused ning ka kõigi punktide trajektoorid ühesugused. 144. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje? Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nimetatakse sellist liikumist, mille puhul mingid 2 kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise vältel paigale. 145. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje ja millisel
Võib öelda ka veidi teisiti: Inerts on materiaalsete kehade omadus rakendatud jõudude mõjul kiiremini või aeglasemalt muuta oma liikumise kiirust. Kui näiteks ühesuguste jõudude toimel esimese keha kiiruse muutumine on aeglasem kui teisel, siis öeldakse, et esimene keha on enam inertne kui teine ja vastupidi. Antud keha suurem või väiksem inertsus sõltub temas sisalduva aine hulgast. Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis on tema inertsi mõõduks translatoorsel liikumisel, nimetatakse keha massiks. Massi tähis on m ja ühik kg. Teoreetilise mehaanika dünaamika osas uuritakse masspunkti ( öeldakse ka punktmassi), jäiga keha ja punktmasside mehaanikalise süsteemi liikumist neile rakendatud jõudude toimel. Punktmassiks ehk masspunktiks nimetatakse materiaalset keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei tule arvestada. See võib olla ühest küljest
annaabi.ee 
