kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat kõik rakud on kaetud rakumembraaniga kõik rakumembraanid on kahekihilised lipiidsed struktuurid
Toimib tuumas. miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’-˃3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli. Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi sekundis. Mutatsioonide kontroll oluliselt halvem replikatsioonisünteesist. RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene. Transkriptsiooni tsükkel: 1. RNA polümeraas ja sigmafaktor seondub promootoriga 2. DNA lahti harutamine 3. initsiatsioon 4. elongatsiooni algus 5. elongatsioon 6. terminatsiooni signaal destabiliseerib polümeraasi 7. RNA eraldumine RNA polümeraas võib DNA molekulil liikuda mõlemas suunas. Liikumise suund määrab ära kumba DNA ahelat transkibeeritakse. Ka transkriptsioon põhjustab DNA superspiraale. RNA protsessing
42. Mis on genoom, proteoom, trankriptoom, reguloom? a. Genoom kogu organismi poolt kantav geneetiline informatsioon. b. Proteoom organismis sisalduvate valkude kogum (muutub pidevalt erinevalt genoomist). c. Transkriptoom rakkude poolt toodetud mRNA hulk. d. Reguloom rakus olevate regulatsioonikomponentide hulk (geenid, mRNA..). 43. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? a. rRNA PolI 44. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? a. miRNA mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune. Peamine funkt.: Geeni regulaator. b. siRNA silencingRNA 2ahelalilised RNA molekulid, 20-25 nukleotiidi pikkused. c. Peamine funkts.: geenide vaigistamine, seondub inaktiivsele nukleaasi kompleksile, mis aktiveerub ja moodustub RNA indutseeritud vaigistus, kompleksi RISC.
Kui see peatub terminatsioonisaidis (G:C rikas piirkond), Lehekülg kerib roo-faktor lahti DNA-RNA hübriidi ning RNA vabaneb. 2. Transkriptsioon eukarüootides. Eukarüootides on DNA keritud ümber histoonide, moodustades nukleosoome ja need kromatiine. Nukleosoomid takistavad geeni ekspressiooni. RNA polümeraasid I, II ja III transkribeerivad vastavalt rRNA, mRNA ja tRNA geene. Transkriptisooni faktorid. Polümeraasid I, II ja III interakteeruvad oma promootoritega transkriptsioonifaktorite vahendusel. Transkriptsioonifaktorid on DNA-le seonduvad valgud, mis tunnevad ära ja initseerivad transkriptsiooni spetsiifiliste promootorjärjestuste juures. 3. Transkriptsiooni regulatsioon prokarüootides. Ühe metaboolse raja geenid kromosoomis on grupeeritud klastriteks, mida nim operonideks
Selline protsess toimub tavaliselt varases embrüogeneesis ja närvirakkudes. mRNAd, millel on lühike poly(A) saba, on kehvalt PABPI'tede poolt stabiliseeritud ja translatsioon on ebaefektiivne. Teatud arengustaadiumis, tavaliselt vastusena välissignaalile, hakatakse nende mRNAde sabasid pikendama ja nii stimuleerides mRNAde translatsiooni. 52. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Jälle üks ulme küsimus. Eeldan, et tuumakeses on DNA ja DNAlt transkribeeritakse RNA, siis enamik teadmist vajavad RNAd saavad transkribeeritud tuumakeses. rRNA'd sünteesib RNAPolI; mRNAd, enamiku snRNAd ja miRNAd sünteesib RNAPolII; tRNAd ja teisi väikesi RNAsi sünteesib RNAPolIII. RNAPolIV sünteesib siRNAd taimedes. 53. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? Märklaud-mRNAga paardumisel ei ole miRNA 3' otsa paardumine korrektselt komplementaarne on üksikuid
Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, mis asub RNA sünteesi algustkohast 5'-suunal. Transkriptsioon eukarüootidel Transkriptsioon eukarüootides on keerulisem, kuna DNA on keritud ümber histoonivalkude, moodustades nukleosoome, mis takistavad geeni ekspressiooni. Selleks kasutatakse transkriptsiooni ko-regulaatoreid, mis on vajalikud DNA'le ligipääsemiseks. Esineb kolme RNA polümeraasi, mis transkribeerivad vastavalt rRNA, mRNA ja tRNA geene. RNA polümeraasid saavad interakteeruda oma promootoritega transkriptsioonifaktorite vahendusel, mis tunnevad vajalikud promootorid ära. Transkriptsiooni regulatsioon Operonid on ühe metaboolse raja geenid kromosoomis, mis on grupeeritud klastritesse. Operaatoriteks nimetatakse regulatoorset järjestust, mis eelneb klastrile ning mis määra selle transkribeerimise. Regulatoorsed valgud kontrollivad geenide transkriptsiooni operaatorite vahendusel.
- Uurides Drosophilat avastas, et kromosoomid on pärilikkuse aluseks Friedrich Miescher ja DNA - Avastas 1869 aine mille nimetas nuclein. Hiljem hakati kutsuma nukleiinhappeks 3. Nimeta elusrakkude üldprintsiipe ● Kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina ● Kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil ● Kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu ● Kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi ● Kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped ● Kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke ● Kõik rakud vajavad eluks energiat ● Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga 4. Prokarüootse ja eukarüootse raku peamised tunnused ja erinevused
alaühikutest on histoonatsetülaasne aktiivsus ning see võib funktsioneerida kui promootori hüperatsetüleerituse hoidja. 21. PolI ja PolIII-sõltuv transkriptsioon. Mille poolest need erinevad PolII-sõltuvast transkriptsioonist. 4 Transkriptsiooni-regulaatorelemendid geenides, mida transkribeerivad RNA polümeraasid I ja III. Nende geenide initsiatsioonikomplekside kokkupanek algab teatud generaalsete transkriptsiooni faktorite sidumisega regulaatorelementidele. Transkriptsiooni-initsiatsiooni komplekside moodustumine RNAPolI ja RNAPolIII puhul on mõnes mõttes väga sarnane 5
Silbist tekib mõtteline alge. Puhas silbistik on see, kui igat silpi tähistab eraldi märk, mis pole teistega seotud, nt jaapani kiri. Iga kirjasüsteemi puhul võime rääkida valdavast süsteemis. Ka eesti k ei kasuta me puhtalt fonograafilist süsteemi, sest lühendeid, võõrkeelseid nimesid märgitakse logograafiliselt. Hiina kiri on küll logograafiline, kuid ka hiina keeles on vaja edasi anda teiste keelte nimesid, mille nad transkribeerivad hiina keelde, seega kasutavad nad fonograafilisi märke. Kirillitsa on küll tähtkiri, aga tal on silpkirja elemente. Silpkirjades on vahel konsonant ja vokaal vales järjekorras. Üldine termin kirjasüsteemi vahetamise kohta on konversioon = ümberkirjutus. Selle mõte on kanda fonoloogilised ja morfoloogilised elemendid ühest keelest/kirjast teise. Täielik konversioon = keel vahetab tähestikku, nt türgi k läks üle ühelt teisele
Tsütoplasma, rakumembraan, DNA, ribosoomid. Missugused vaid bakteritele? Tuumapiirkond, plasmiidid, viburid. Eukarüootidele? Rakutuum, vakuool, kloroplast, ER, Golgi kompleks, mitokondrid, tsütoskelett, tsentrioolid. Missugused organellid on omased taime- ja missugused loomarakkudele? Muidu samad, taimedel lisaks rakukest, vakuoolid ja kloroplastid. 3. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. mRNA, tRNA, rRNA. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Vastavalt RNA polümeraasid II, III ja I. 4. Organelli membraani koostis - nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pôhiliselt mittekovalentsete sidemetega; membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt; membraanis on ka kolesterool, selle tähtsus organelli ja raku kui terviku normaalseks funktsioneerimiseks - membraani komponendid on vôimelised lateraalseks difusiooniks;
annaabi.ee 
