Andmete kogumiseks kasutati individuaalseid ja grupi intervjuusid. Individuaalses intervjuus küsiti palju erinevaid küsimusi seoses stressi ja depressiooni ning ärevusega ja kuidas nad tol hetkel sellega toime tulid. 18 patsienti intervjueeriti individuaalselt, 1 grupi intervjuus osales 6 inimest ja teises grupivestluses osales 3 inimest. Grupivestluse põhiteemaks oli oma kogemuste jagamine ja kuidas nende arvates oleks olukorraga kõige paremini toimida. Kõiki intervjuusid transkribeeriti ja peamised teemad võeti kokku kasutades põhjendatud teooria analüüsi. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemadest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uurimusel osales kokku 27 patsienti üldkogust, kellel leiti ärevus ja depressioon, küsitluse abil. Pärast intervjuusid selgus, et põhiline probleem algab väljaspoolt tekitatud stressist ning
Uuriti erinevaid variante eelkooliõpetaja mängu teadlikkuse kohta. Lisaks uuriti, milliseid mänge mäletavad õpetajad oma lapsepõlvest ja kuidas nad tajuvad tänapäeva laste mängu. Intervjuus osales 20 eelkooliõpetajat, kes väljendasid mängu kohta erinevaid vaateid, seega kujunes rühmasisene variatiivsus. Iga intervjuu algas uuringu eesmärgi kirjeldamisega ning rõhutati, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Intervjuud kestsid 45- 90 min. need salvestati ja transkribeeriti. Uuringust selgus, et eelkooliõpetajad kirjeldasid oma lapsepõlvemängu vastavalt soolistele stereotüüpidele. Kõik vastajad märkisid, et õuemängud olid nende lapsepõlves palju üldisemad kui nüüd. Leiti, et õpetajad ei väärtusta mängu piisavalt. Tähendusüksuste leidmise uuring Uurimuse üheks ülesandeks oli kirjeldada töötajate arusaamu vanuse tähendusest kutsealases asjatundlikkuses. Andmed koguti kuueteistkümne teemade järgi liigendatud individuaalse ja
Valdavalt elati korteris, paar inimest üürisid tuba ning mõned elasid kas mehe või oma vanematega. Üks naine elas lahus oma lastest (kes elasid narkomaanist eksmehega ja tema vanematega) ning üks naine elas lahus oma vanemast lapsest (kes elas koos vanaemaga). Intervjuud olid pool-struktureeritud vormis, kus intervjueerijale olid ette antud valdkonnad ja põhiküsimused intervjuu kavana. Kohapeal kasutati ka jätkuküsitlusi.Kõik intervjuud lindistati ja transkribeeriti sõna-sõnalt. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemdest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uuringus selgus, et küsitletavad olid enamasti HIVi ning raseduse-, sünnituse- ja lapseea tervishoiu- ning sotsiaalteenustega rahul. Põhiliselt kurteti visiiditasu ja pikkade järjekordade pärast. Oluliseks probleemiks kõigi tervishoiuteenuste puhul peeti tervishoiutöötajate halvustavat suhtumist HIVi nakatunutesse
Haldamise eneseabi on näide, kuidas patsiendid saavad enda kontrolli alla saada ja vastutust (Eldh jt. 2014). 3.Vahetada teavet ja teadmisi on kolmas tunnus (kvaliteedi naitaja). On tunnustatud patsientidel (Eldh jt. 2006b) ja õed (Sahlsten jt. 2005a), mis on aluseks patsiendi osalemisel ja võib suurendada patsiendi osalust kõigis õendustegevuses (Tobiano jt. 2015b). Intervjuud lindistati, andmeid kuulasid teadlased, kes kogusid andmed ja tegid vastustest kokkuvõtted. Intervjuude andmed transkribeeriti sõna-sõnalt. Iga piirkonna teadlased viisid analüüsi samadest sammudest sõltumatult läbi. Uurijad omandasid algul andmete üldise tähenduse, lugedes ja uuesti sõnastades ärakirju (Elo & Kyng 2008). Andmete rida-rida kodeerimine ja need koodid arenesid alamkategooriateks ja seejärel kategooriatesse. Uurimiseetikaga seotud küsimused. Kahes haiglas viidi läbi eesmärgipärane õdede valik. Õdede poole pöördus mõlemas haiglas õendusjuht,kes tegi valimi.
Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti ja järeltesti narratiive nii makro- ja mikrostruktuuri osas (vt plaadilt lisa 8). Jutustuste hindamisvahendina kasutati hindamisskaalat (NHS), mille väljatöötajateks olid Kati Mäesaar, Merit Hallap ja Marika Padrik (vt lisa 5). Transkribeeriti ja hinnati nii eeltestis, järeltestis, kui arendavates tegevustes lapse poolt esitatud jutustused. NHS alusel jutustuste hindamist kontrollis töö juhendaja. Erinevuste osas jõuti kokkuleppele. Vahendatud tekstiloome uurimisel esitati tekstid lapsele enne pildiseeria järjestamist. Mõistmist uuriti loo kohta esitatud küsimuste alusel. Lapse ülesandeks oli reastada viiest pildist koosnev pildiseeria ning jutustada selle järgi. Uurija istus lapse
aastatel, ent tugevnes jällegi 1980. aastate alguses. Kohanimede keelsuses ei toimunud esialgu mingeid muutusi, Nõukogude võim vaatles kohanimesid kui "vormilt rahvuslikke, sisult sotsialistlikke" ning liiduvabariigi fassaadi sobisid kohalikus keeles nimed. Venekeelses tekstis kasutati eesti nimesid transkriptsioonis, vastavad juhised kinnitati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 20. jaanuaril 1956 (uuendati 26.09.1959). Neist erinevalt transkribeeriti eesti nimesid üleliidulisel tasandil, NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1959. a instruktsioon nägi ette kirjutada eesti pikad vokaalid vene transkriptsioonis ühekordselt, seega nt Saaremaa > , Suure-Jaani > -. Alles 1972. a suudeti Eestis ja Moskvas kehtivad juhised ühtlustada ning üleliiduline instruktsioon hakkas pikki vokaale märkima kahekordsete tähtedega. Surve venekeelsete nimede tekkeks tasapisi siiski kasvas. Sillamäel kui
toimus grupiintervjuuna, ülejäänud personaalintervjuudena. Iga intervjueeritava jaoks koostati individuaalne intervjuu kava, mille fookus sõltus intervjueeritava tööst. Lisaks küsiti intervjueeritavatelt tagasisidet nende osaluse kohta LKS eelnõu väljatöötamises; selle asutuse rolli kohta uues süsteemis, mida intervjueeritav esindas ning planeeritava süsteemi rollijaotuse selguse kohta. Enamik intervjuudest toimus intervjueeritava töökohas ning kestis 1–1,5 tundi. Intervjuud transkribeeriti. Fookusgrupid Viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud KOVide ja maavalitsuste lastekaitsetöötajatega, üks intervjuu toimus Tartus ja teine Tallinnas. Kokku osales fookusgrupi intervjuudes üheksa lastekaitsetöötajat: kuus KOV ja kolm maavalitsuse lastekaitsetöötajat. Osalejate valimisel kutsuti esimeses järjekorras osalema need lastekaitsetöötajad, kes olid I etapis (Delfi meetod) ekspertidena osalenud, sest LKS eelnõu oli neile juba tuttav
Kõigi ökokülade ja lasteaedade vaatlusandmed ning täiendav informatsioon, mis lähtus intervjuudest või täiendavatest materjalidest (koduleheküljed, kogukonda kirjeldavad raamatud) kanti vaatluslehtedele. Ökokülade vaatluseks valmistati ette üks vaatlusleht, lasteaedade vaatluseks teine, kuivõrd osa informatsiooni polnud võimalik lasteaedades kaardistada. Vt Lisa 1 ja 2. Intervjuud salvestati diktofoniga, transkribeeriti ja tõlgiti vajadusel eesti keelde. Vt lisa 3 ja 4. Andmetöötluseks kasutati suunatud sisuanalüüsi (ehk suunatud kontentanalüüsi). Suunatud sisuanalüüsis leitakse kodeerimisskeem olemasoleva teooria või senistest uurimustest lähtuvalt. Edasi lähtutakse kategooriate kirjeldamisel vastavast teooriast. Suunatud sisuanalüüsi eelis on see, et see võimaldab toetada või laiendada olemasolevat teooriat (Laherand 2008, 294, 195). Antud juhul oli selleks raamistikuks Gaia Hariduse 4-
bakterite genoomi kaarte, siis lineaarsel kaardil võivad teineteisest sõltuvad geenid asuda väga kaugel. Rohkem kui 100 bakteri genoomi uuriti bioinformaatiliselt ning leiti, et teatud geenipaaridel on konserveerunud kaugus, need geenid eksisteerivad bakteri kromosoomis teineteisest teatud kaugusel. E. coli's on selliseks sammuks 117 kbp, mis on täpselt ühe solenoidi või plektoneemi samm. Veelgi enam, enamik sellistest geenidest oli lokaliseerunud genoomi piirkonda, mida aktiivselt transkribeeriti. Lisaks 117 kbp sammule võivad geenid olla paigutunud veel umbes 16 kbp ja 600 800 kbp tagant, mis vastab umbes mikrodomeeni ja makrodomeeni pikkusele. Bakteris on DNA alati tertsiaarstruktuuris, mis tähendab, et DNA solenoidse või plektoneemse tertsiaarstruktuuri korral võivad geenid asuda kõrvuti. Selline orienteeritus lihtsustab geenide regulatsiooni. Samas kui toimuksid DNA-s 78
annaabi.ee 
