territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde. 1973 - Lühike Jom Kippuri sõda Iisraeli riigi väljakuulutamine 1982 - Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahuleping. 1982 - Iisrael tõi välja väed Siinaist. Tänapäeva Iisrael Riigikeeled - heebrea ja araabia Rahvaarv - 7 745 000 Riigikord - Parlamentaarne demokraatia
Mandaadi kinnitasid 2. juunil 1922. aastal Rahvasteliiga 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka Rahvasteliigasse mittekuuluva Ameerika ÜhendriikideKongress.1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle partitsioneerimisega said araablased endale 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks.See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on võimatu. 2.3 II maailmasõda ja Palestiina Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani Haganah, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija
mandaatterritooriumile kaks iseseisvat riiki: Palestiina ja Iisraeli. Iisrael aktsepteeris ÜRO plaani otsekohe, palestiinlased leidsid aga, et neile on jäetud liiga vähe. Teiste araabia riikide ässitusel otsustasid palestiinlased osa territooriume juutidelt jõuga ära võtta. Puhkenud kokkupõrgetes said palestiinlased aga kiiresti lüüa. See ei lahendanud paraku konflikti. 1948. aastal sekkusid sõjategevusse palestiinlasi toetavad araabia maad. Egiptuse, Süüria, Transjordaania, Iraagi ja Liibanoni väed püüdsid vastset Iisraeli koondrünnakuga likvideerida, ent said selles esimeses IisraeliAraabia sõjas juutidelt lüüa. Lüüasaamisest hoolimata keeldusid kibestunud palestiinlased Iisraeli tunnustamast ning neile määratud aladel Palestiina riiki välja kuulutamast. Palestiinlaste eeskujul ja solidaarsusest nendega keeldusid Iisraeli diplomaatilisest tunnustamisest ka teised araabia maad ning enamik ülejäänud islami rahvastikuga riike mujal maailmas.
2. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele
rahvusvahelisi positsioone maailma juhtiva tööstusriigina ja kolooniate haldajana. 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul sattus oma kolonialistlike ambitsatsioonide tõttu nn. hiilgavasse isolatsiooni suhtlemisel teiste suurriikidega (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, USA). Mängis rolli ka I ja II maailmasõjas. Teise maailmasõja tulemusel nõrgenes järsult Suurbritannia majanduslik ja rahvusvaheline positsioon. 1946 aastal algas Transjordaania mandaadist loobumisega Briti impeeriumi kiire lagunemine. 1990.aastatel integreerus Suurbritannia üha rohkem Euroopa Liitu ning juhindus oma välispoliitikas EL-idu ja NATO kontseptsioonidest. Loobus siiski osalemast Euroopa Rahasüsteemis ja euro kasutuselevõtust. On samuti peale II maailmasõda kiiresti kaotanud oma sajandeid kestnud maailmapoliitikat ja maailma majanduse arengutmäärava riigi positsiooni. Sellele vaatamata on endiselt tegemist ühe läänemaailma autoriteetsema riigiga.
kuuluv nafta. Lõpuks jäeti Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt araablastele antud lubadused aga täiesti tähelepanuta ja Versailles' rahukonverents andis Suurbritanniale mandaadi Palestiinas, Transjordaanias ja Iraagis ning Prantsusmaale Süürias ja Liibanonis. (Saks 2005, 39) 17 See sündmus märgib tänapäeva lähis-Ida sündi nii, nagu see on meie aja kaardil. 75 %-le Palestiina territooriumist loodi Araabia riik Transjordaania. (vt lisa 4) 1922. aasta juunis andis tolleaegne Suurbritannia koloniaalminister Winston Churchill välja Valge paberi, mis välistas, et Palestiinast võiks saada, nagu sionistide juht Chaim Weizmann oli täheldanud, sama juutidele nagu Inglismaa on inglastele. Araablasi rahustada püüdes üritas Churchill Balfouri deklaratsiooni veidi ,,maha keerata", et tärkavat konflikti kolonialistlikust vaatenurgast rahulikumaks muuta.
Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Sellega said araablased endale 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks. See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on võimatu. Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani Haganah, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija. Samuti
Teises maailmasõjas. NATO ja ÜRO loomine, Rahuvalves väga aktiivne (Suessi kanal, erinevates paikades maailmas). Kanada erinevus USA poliitikast: 1. arengumaad 2. suhtumine kommunistlikesse riikidesse. IISRAEL: naabrid Süüria, Jordaania, Egiptus ja Liibanon. Iisraeli prioriteedid 1.ellujäämine 2.suhted USAga. 1987 Baseli kongress. 1917 Balfouri Deklaratsioon (UK osalus) 1922 Rahvaste Liidu mandaat (kontrollib, mis territooriumil toimub ja tal on ülemvõim) SBle Palestiina ja Transjordaania üle. 1917 Palestiina 56 tuhat juuti ja 60 tuhat Palestiina araablast. 1932: 175 tuhat juuti ja 800 tuhat palestiina araablast. jne suhe. Kahe maailmasõja vaheline diplomaatia Iisraeli riigi loomiseks (diskussioonid, Ümarlaud Londonis) Iisraeli riigi loomine ÜROs 2 konseptsiooni 1. kaks riiki 2. üks föderatiivne riik. 1948- hääletus ÜROS: NL ja USA seisukohad 21 riiki vs 13 riiki. Palestiina küsimus uuesti ÜROs (1948) NL relvaabi. Iisraeli riigi loomine 14.05.1948
likvideerimiseks. Lubas see kokkulepe ju ka juudiriigi loomist Palestiina aladele. Süüria äärmusnatsionalistide vastuseisu tõttu ja nende poolt kukutatud kuningas Faisal I režiim aga nullisid kõik sellised lootused. Nüüd alustasid olukorra normaliseerimist diplomaadid. 1920. aastal sõlmisid juudid ja araablased Sevre`i lepingu Prantsusmaa pealekäimisel ning peagi ilmus sellele Brittide pealekäimisel lisa, mis andis Transjordaania territooriumi tulevase autonoomse araablaste riigi tarvis. 1921. aastal andsid britid selle ala Hašemiitide klannile, kelledest võrsusid tulevased Jordaania kuningad. 1923.a. tunnustas Briti valitsus Transjordaania Hašemiitlikku Autonoomset territooriumi. Sellega olid - 33 - lõppenud juutide lootused kuulutada välja oma riik. 1930ndatel aastatel, kui Saksamaal tulid võimule natsid eesotsas Adolf Hitleriga ning NSV
annaabi.ee 
