*vastupinge- vooluallika negatiivne poolus on ühendatud n-poolmega. 17. Nimeta alaldite rakendusalasid. Paljud seadised(arvuti, telekas, raadio) vajavad toiteks alalispinget. Samuti on neid tarvis raadio teel edastatud heliks, videoks ja teabesignaaliks. 18. Mida tekitab valgusdiood? Läbib pärivoolu, kiirgavad valgust ja tekitab rekombinatsiooni. 19. Kirjelda(visanda) npn- ja pnp-transistori ehitust. JOONIS 20. Milline ülesanne on elektroonika vooluringides transistoritel? Võimendab elekrisignaale, teeb ümberlülitamisi, genereerib elektrivõnkumisi jpmt. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Võimendi on seadis, mis muudab ühe signaali teiseks signaaliks. Teise signaali puhul ei pruugi olla tegemist võimsama signaaliga. Tavaliselt mõistetakse võimendi all elektroonikaseadist, mis võimendab nõrkasid elektrisignaale tugevamaks. 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks?
Transistorid 1970-ndate alguseks oli lampide tehnoloogia välja vahetatud ränitransistorite vastu. Kuigi mitte täielikult, lampide idee arenes edasi elektronkiiretoruks, mida kasutati võimendamiseks. Transistorvõimendid muutusid üha enam kasutatavateks oma väiksuse ja odavuse tõttu. Transistorid võimendavad heli muutes sisendi pinget pooljuhtseadiste kaudu. Solid State e. pidev olek Tänapäeval kasutatavatest helivõimenditest põhinevad enamjaolt Solid State transistoritel kolme elemendiga bipolaartransistorid, MOSFET transistorid, mis on leiutatud Julius Edgar Lilienfeld'i poolt. Ka esimene kontseptsioonjoonis, leitatud aastal 1925, leiab kasututst nii digitaal- kui analoogskeemidel. Arengud Kuigi SS-võimendid pakkusid mugavust ja effektiivsust, ei suutnud nad jäljendada lampvõimendite helikvaliteeti, puhtust ja soojust. Matti Otala avastas aastal 1972 põhjuse: mööduva intermoduleerimise müra (TIM)
O(1), O(log n), O(sqrt(n)), O(n), O(nLog n), O(n2), O(n2Log n), O(n3), O(nk), O(2n), O(n!), O(nn), O( 2^(2^(2^(...))) n) Sellega kas ülesandele on võimalik leida lahendusalgoritmi tegeleb: lahenduvus Kas keerukusteoorias kasutatakse keerukuse hindamisel ühe parameetrina programmi ridade arvu? Mitte alati Mille järgi on nimetatud Apple viimased operatsioonisüsteemid? Kasslased Mitu arvutuskeskust ühendati esialgselt Arpaneti? 4 Millise ettevõtte poolt tehti esimene transistoritel põhinev arvuti? AT&T Bell Kes esitas esimesena süllogismid? Aristoteles Mis materjali järgi on saanud ,,Abacus" endale nime? Liiv Mida tähendab see, et Babüloonias kasutatud kuuekümnendsüsteem oli positsiooniline? Arvude väärtus sõltus numbrite positsioonist Mis oli "figura universalis"? Ramon Lull´i meistriteos, millega sai koostada lauseid Kas on võimalik moodustada krüptogramm, mis annab vastuseks sama lähteteksti nii
vastupingeks? Lk 65 Päripinge-positiivnset pinge, vastupinge-negatiivset pinget 17. Nimeta aladite rakendusalasid. Lk 66 Raadio, televiisor, arvuti 18. Mida tekitab valgusdiood? Lk 66 Kui valgusdioode läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad 19. Kirjelda (visanda) npn- ja pnp-transistori ehitust. Lk 67 20. Milline ülesanne on elektroonika vooluringides transistoritel? Lk 67 Transistor on pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Lk 69 23. Kuidas tekib (või neeldub) valguskiirus ergastatud aatomites? Lk 71 24. Millega seletub spektrijoonte erinev intensiivsus? Lk 73
Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944 Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti 1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid 1949 Maurice Wilkes - EDSAC -programmid salvestasid arvutis 1951 The UNIVAC I esimene kommertsiline edukas arvuti 1953 IBM- esimene elektrooniline arvuti the 701 1956 IBM- esimene kõvakettas 5mb, esimene arvuti transistoritel FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. 1958 Sage- esimene suur arvutite sidevõrk 1960 – AT&T – esimene kommertsiline modem läbi analog.telefonivõrgu. Modem muudab digitaalse signaali analoogisse. 1960 Grace Hopper – programmeerimise keel majanduseks COBOL. John McCarthy: LISP loogiliste programmidele 1963 ASCII-andmete vahetus arvutite vahel
kui ka osana muude integraallülituste kossseisus; lisaks ka puuteekraanides, LCD ekraanides ja andmete lugemisel kaamerate fotosensoritest. Dekodeerimisel adresseeritakse mälupesi nii info kirjutamisel mällu kui ka lugemisel sealt; lisaks kasutatakse ka mitmesugustele indikatsioonielementidele sümbolite, tavaliste numbrite kuvamiseks. Kodeerimist kasutatakse klahvistikes ja osades analood - arv muundites Loogikalülituste ehitus Baseeruvad transistoritel (lülitireziimis). Kõige paremini sobivad indutseeritud kanaliga väljatransistorid (MOSFET või MOS). Nende eelis on ülisuur sisendtakistus (sisendid peaaegu ei tarbi energiat staatilises reziimis ning puudub vajadus loogilise 1 puhul sisendvoolu piirata), sisendpinge lävipinge olemasolu avanemisel. PS! Hiljuti kasutati ehitusel ka DTL - trantsistorid kus on kasutatud dioode ehk Diood- Transistor Loogika. Samuti ka TTL ja ECL (emitte coupling Logic)
piires kuhu tahes Kogumassotsiatiivne vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele. Vahemälu ehk peidikmälu on protsessoris (või sellega vahetult ühenduses) olev mälu. See põhineb transistoritel ja on seetõttu väga kiire. Vahemälus säilitatakse informatsiooni, mida on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja. Seega põhimälust loetud informatsiooni säilitatakse koos aadressiga vahemälus ja kui vastava mäluaadressi poole pöördudes leitakse vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Vahemälu pole hinna tõttu väga mahukas
alati otstarbekas. 25.3. Programmeerimise tehnolooagiad 25.3.1. Staatilise suvapöördusmälu tehnoloogia Moodustatakse toorikul (tavaliselt maatriks) SRAM-i trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide jada toimub konfigureerimine transistorvõtmete ja multipleksorite abil. 25.3.2. Siduvlüli ja katkevlüli tehnoloogia Tekitatakse või katkestatakse ühendus vooluimpulsiga 25.3.3. EPROM-i, EEPROM-i ja Flash-tehnoloogiad Põhinevad samuti ujuva paisuga transistoritel nagu vastavad püsimälu tehnoloogiad. 43
kuhu tahes Kogumassotsiatiivne vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele. Vahemälu ehk peidikmälu on protsessoris (või sellega vahetult ühenduses) olev mälu. See põhineb transistoritel ja on seetõttu väga kiire. Vahemälus säilitatakse informatsiooni, mida on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja. Seega põhimälust loetud informatsiooni säilitatakse koos aadressiga vahemälus ja kui vastava mäluaadressi poole pöördudes leitakse vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Vahemälu pole hinna tõttu väga mahukas
U A V R C 9 Raadiovastuvõtjad Balanss-segusti ja ringsegusti skeemid, omadused ja tööpõhimõte Väga heade omadustega on ring- ja balanss-segustid, mis võivad töötada kas dioodidel või (välja)transistoritel . Dioodidel segustid e passiivsed, transistoridel aktiivsed. Neis tekib vähe parasiitsagedusi (eriti aktiivsete), müratase on madal, taluvad tugevat sisend-signaali, mille U võib ulatuda kuni 10%-ni OSC-i pinge amplituudist ilma, et tekiks rismodulatsioon häiriva suurusega. OSC on sisendlülitusest hästi isoleeritud ja OSC-i väljakiirgumine suhteliselt väike. VV sisendisse sattuv VS-lik signaal nõrgeneb kuni 50 dB. Kui on vaja suuremat
antud kasvamine. Arvutite kiiruse kasv on eksponentsiaalne Transistor on hirmutav sõna ja tõepoolest, selle taga peidab end võimas seade. Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muun- damiseks ja lülitamiseks. Transistoritel põhineb kogu elektroonika ning nad on ka arvutite protsessorite arvutuskomponentideks. Transistorite arv arvutis väljendab tema kiirust – seda, kui palju operatsioone ta suudab ajahetkes teha. Arvutite võimsus kasvab kiiresti, umbes iga kahe aasta järel kahekordistub transistorite arv protsessoris. 286
Aju ,,võimsus" on palju palju suurem kui kõik teadaolevad arvutid kokku. Kuid praegugi püütakse luua arvutitega tehisintellekte ja tehisreaalsusi. Kuid need ei ole võrreldavad siiski sellega, mida on aju võimaline tegema. Praegused arvutid on sellise maailma tegemiseks liiga algelised. Ilmselt tulevikus on arvutid võimalised matkima aju töö protsesse ja seda täies ulatuses. Kuid see on alles tulevikus. Arvutitega loodud virtuaalmaailmad ,,eksisteerivad" mikrokiipidel ja transistoritel. Elektroonika on arvuti üks lahutamatuid koostisosasid. Kuid aju virtuaalne reaalsus eksisteerib just neuronite võrgustikel. Miljardid ja miljardid närvirakud ehk neuronid genereerivad kõik ühtse töö tulemusena virtuaalse maailma, mis on ise muidu identne ,,pärisreaalsusega". Selle eest vastutavad tuhanded neuronite populatsioonid ja peaaegu kõik aju piirkonnad või osad. Aju tööpõhimõtteid rakendatakse ka personaalarvutite informatsioonitöötluses. Näiteks sensoor-
Aju ,,võimsus" on palju palju suurem kui kõik teadaolevad arvutid kokku. Kuid praegugi püütakse luua arvutitega tehisintellekte ja tehisreaalsusi. Kuid need ei ole võrreldavad siiski sellega, mida on aju võimaline tegema. Praegused arvutid on sellise maailma tegemiseks liiga algelised. Ilmselt tulevikus on arvutid võimalised matkima aju töö protsesse ja seda täies ulatuses. Kuid see on alles tulevikus. Arvutitega loodud virtuaalmaailmad ,,eksisteerivad" mikrokiipidel ja transistoritel. Elektroonika on arvuti üks lahutamatuid koostisosasid. Kuid aju virtuaalne reaalsus eksisteerib just neuronite võrgustikel. Miljardid ja miljardid närvirakud ehk neuronid genereerivad kõik ühtse töö tulemusena virtuaalse maailma, mis on ise muidu identne ,,pärisreaalsusega". Selle eest vastutavad tuhanded neuronite populatsioonid ja peaaegu kõik aju piirkonnad või osad. 17
Aju „võimsus“ on palju palju suurem kui kõik teadaolevad arvutid kokku. Kuid praegugi püütakse luua arvutitega tehisintellekte ja tehisreaalsusi. Kuid need ei ole võrreldavad siiski sellega, mida on aju võimaline tegema. Praegused arvutid on sellise maailma tegemiseks liiga algelised. Ilmselt tulevikus on arvutid võimalised matkima aju töö protsesse ja seda täies ulatuses. Kuid see on alles tulevikus. Arvutitega loodud virtuaalmaailmad „eksisteerivad“ mikrokiipidel ja transistoritel. Elektroonika on arvuti üks lahutamatuid koostisosasid. Kuid aju virtuaalne reaalsus eksisteerib just neuronite võrgustikel. Miljardid ja miljardid närvirakud ehk neuronid genereerivad kõik ühtse töö tulemusena virtuaalse maailma, mis on ise muidu identne „pärisreaalsusega“. Selle eest vastutavad tuhanded neuronite populatsioonid ja peaaegu kõik aju piirkonnad või osad. Aju tööpõhimõtteid rakendatakse ka personaalarvutite informatsioonitöötluses. Näiteks sensoor-
annaabi.ee 
