Puudused: a).... b)... c)... d)... Kellel kasutatakse? ................................. Miks? a)... b)... c)... 2. Geenide siirdamine – tehnogeneetika e. geenitehnoloogia 1. Kuidas toimub?.............................................. 2. Kuidas nimetatakse selliseid organisme? ..................................... 3. Millist kasu saadakse? a) transgeensetest mikroorganismidest. .......................................... b) transgeensetest taimedest. .......................................................... c) transgeensetest loomadest. ........................................................ Geneetiliselt muundatud toit 1. Mis on ? .................................................................................... 2. Eelised: .................................................................................... 3
Geneetiline keskkonnakaitse, sugulusabielude keelustamine, sünnieelne diagnostika- DNA analüüs 19. Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? Siis geenide kaudu ei levi pärilikud haigused edasi. Asendusravi, dieetravi, kirurgilise ravi, eriõppe(vaimupuudetele) 20. Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? Lihtsa ehitusega(hea mõjutada), paljunevad efektiivselt, kasvatamine on tunduvalt odavam 21. Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? Transgeensetest taimedest: todiduainete tööstus (tomatid, mais, bioküttus, keskkonna puhastus) Transgeensetest loomadest: mudelloomad, ravimitetootmine, organi doonerid 22. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. Eelised: kasvatamine odavam, parem kvaliteet, säilib kauem, saab rohkem Puudusedanergeenid, võivad tekitab umbrohu 23. DNA- Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilik informatsioon
geenmuundatud organismidest ehk GMO-dest. GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele ja niimoodi saadakse transgeensed organismid. Võrreldes tavapärase sordi- ja tõuarendusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Antud referaadis räägin transgeensetest loomadest ja taimedest ning geenmuundatud toidust. 1. Transgeensed loomad 2 Transgeensete suurimetajate saamine on keeruline, sest munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene. Selliste loomade organeid, näiteks maksa, neeru ja südant, oleks võimalik siirata inimese
Vältida mutageene ja sugulusabielusid. Samuti teha lastele sünnieelne diagnostika. 20.Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? Võimalik muuta mutageenide abil, et tekitada mutatsioone, proovides saada uute tunnustega organisme. 21.Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? Kuna mikroobid on odavad ja nende eluiga on lühike, seega mutatsioonid esinevad kiiremini. 22.Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? Taimed: saagikamad, haiguskindlamad, põuakindlamad, külmakindlamad; loomad: toodangu suurendamine, organidoonorlus(arendatakse) 23.Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. Toidud on tervislikumad, maitsvamad, odavamad, saagikamad ja säilivad kauem; väheneb keskkonnasaastlikus; suureneb allergiarisk, eetikaprobleemid. 24.Mis on DNA- rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
piima kalgendamiseks juustu tootmisel, õlle läbipaistvuse suurendamiseks ja leiva omaduste parandamiseks. Pintselhalliku erinevate liikide baasil toodetakse valget ja sinist hallitusjuustu ja salaamit. 2. 1) suur energiasäästlikkus 2) jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke 3) odav tooraine 3. Transgeensetesse taimedesse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Miinusteks on see, et me veel ei tea, kuidas see võib mõjuda meie järeltulevatele põlvedele, samuti võib tekkida ka nn. superumbrohi. 4. Dolly klooniti 1997.ndal aastal, kuid nüüdseks on ta surnud kopsuhaigusesse. 5
1981: Luuakse esimene transgeenne imetaja - roti geeniga hiir. 1980: Esimene Nobeli preemia geenitehnoloogilise avastuse eest (Paul Berg, Walter Gilbert ja Frederick Sanger). Patenteeritakse esimene organism - transgeenne "õli sööv" bakter. 1978: Inglismaal sünnib esimene katseklaasis vljastatud munarakust saadud embrüosiiratud laps. 1977: Saadakse inimese geeni esmakordne avaldumine bakterirakus. Järgmisel aastal saadakse esimest korda inimese valku (insuliin) transgeensetest bakteritest. 1976: Saavutatakse pärmseene geenide avaldumine bakteris Escherichia coli. Moodustatakse rahvusvaheline Rekombinantse DNA Järelvalve Komitee, kehtestatakse ametlikud reeglid rekombinantse DNA sisestamiseks mikroorganismidesse ja viirustesse. 1975: Luuakse hübridoomitehnoloogia monokloonsete antikehade saamiseks. 1973: Stanley Cohen ja Herbert Boyer sooritavad bakteril esimese eduka katse rekombinantse DNA-ga. 1972: Embrüosiirdamise moodsa tehnoloogilise
DNA kodeeriva järjestuse alusel disainitakse proo, millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d filterpaberil. Proovil on küljes radioaktiivne signaal, mis näitab tulemust. Northern blot- testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt. mRNA eraldatatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western blot- testib valgu olemasolu, valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu. DNA sekveneerimine- võimaldab kindlaks teha konkreetse DNA järjestuse. Promootor- Nende abil saab reguleerida geeni ekspressiooni. Konstitutiivne promooter ekspressioon toimub kogu aeg igas taime osas. Valikuline promooter ekspressioon toimub ainult teatud taime arengu faasides, teatud taime kudedes või sõltub ekspressioon välistest teguritest.
Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. 13. Põhjenda (vähemalt 3 poolt- või vastuväidet!) oma arvamust kloonimise kohta. 14. Milles seisneb tüvirakude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada (näited)? 15. Millised on GMO-de kaks tüüpi? Võrdle neid. 16. Selgita, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub? 17. Mis on geenivektor ja kuidas seda tehakse? 18. Too näiteid (2) transgeensetest imetajatest ja nende loomise eesmärkidest. 19. Kas Sinu arvates on transgeensete loomade loomine õigustatud?Põhjenda! 20. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid taimi? Millistes riikides ja milliseid GM- taimesorte praegu maailmas põhiliselt kasvatatakse? 21. Kas Sinu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Esita argumente oma arvamuse toetuseks. 22. Milles seisneb geeniteraapia? Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? 23
Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Tootjateks on aktinomütseedid ja seened. Näiteks rohehallikutest saadakse penitsiliini, aktinomütseetidest tetratsükliini. Alkaloidid Tungalterast eraldatakse alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Transgeensed organismid Transgeensete kultuurtaimede ja koduloomade pärilikkust on muudetud, neisse on viidud teiste organismide geene eesmärgiga tõsta haiguskindlust ja suurendada saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Funktsionaalne toit Biotehnoloogiliselt toodetakse ka funktsionaalset toitu, s.o toitu, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile. Funktsionaalne toit tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi, vähendab haigusriske (kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus,
millega hübridiseeritakse transgeense taime DNA-d 8 filterpaberil Proovil on radioaktiivne signaal küljes, mis näitab tulemust. (loeng 6 meetodid) Northern Blot - Testib, kas mRNA on taimes olemas ja et transkriptsioon toimib korrektselt mRNA eraldatakse, kantakse filterpaberile. Radioaktiivse sildiga DNA proov seob mRNA külge ja on nähtav. Western Blot - Testib valgu olemasolu Valgu proovid eraldatakse transgeensetest taimedest, denatureeritakse ja kantakse membraanile. Prooviks on antikehad, mis tunnevad ära eesmärk valgu. siRNA - RNA vaigistamine (RNA silencing) on mitme etapiline protsess, misläbi kaksikahelaline RNA (dsRNA) töödeldakse valgu Dicer poolt nii, et tekivad lühikesed RNA dupleksid. Need väikesed RNAd järgnevalt seonduvad valguperekonnaga Argonaute. Tulemuseks on geeni vaigistamine. siRNA ja miRNA loomisel Dicer või Dicerisarnased (DCL) valgud lõikavad pikad dsRNA
Me võime võtta blastotsüsti staadiumis sisemise rakkumassi rakud ja panna nad koekultuuri kasvama embrüonaalsed tüvirakud. Nendesse rakkudesse on hõlbus viia võõrast DNA'd. Nüüd võime võtta teise plastotsüsti ja süstida transgeensed blastotsüstid sinna. Nüüd on selles blastotsüstis kahte tüüpi rakke. Sünnib hiir, mis on kimäär, mis tähendab, et osad koed on transgeensed, osad mitte. Kui sugurakud kujunevad transgeensetest rakkudest, siis järgmises põlvkonnas saame tõelise heterosügootse trangeense looma. Transgeensete taimede tegemine on lihtsam. Täiskasvanud taime rakkud on säilitanud totipotetnsuse, seega ei pea lähtuma embrüogonaalsetest rakkudest. Selliseid hiiri tehakse enamalt jaolt selleks, et uurida erinevate geenide funktsioone. Transgeneesi käigus võib juhtuda, et võõras järjestus
koes, transgeensed sead doonororganite saamiseks. Suunad on liha jms. toodangu kvaliteedi tõstmine ja haigusresistentsed loomad. Kasvuhormooni ekspresseerimine ei õnnestunud kariloomadel nii hästi kui hiirtel kaasnes palju kahjulikke kõrvalmõjusid. Tööd selles suunas jätkuvad, aga püütakse ekspresseerida kasvuhormooni toimet vahendavaid valke jne. P.s. püütakse mõjutada loomsete produktide - eelkõige piima omadusi. Müügil transgeenne sebrakala. Transgeensetest kaladest tegeldakse peamiselt lõhe, forelli, karpkala ja veel mõne GM liini loomisega. Kõige varem võib oodata sellise Atlandi lõhe müügiletulekut, millesse on viidud Vaikse ookeani lõhe kasvuhormoon külmumisvastase geeni promootori kontrolli al 4. Mida teate geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamise kohta tööstuses? Tooge vähemalt kolm konkreetset näidet. 1) toidulisanditena, 2) starter- ja valmitusorganismidena.
annaabi.ee 
