Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone. Nipernaadi enesegi portree täieneb ja selgub järkhaaval. Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes sinna jälle tagasi peab pöörduma. Nipernaadi ja keskkond ning inimesed, kelle hulka ta oma rännakul satub, on küllaltki
Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega "pidu katku ajal" ning carpe diem!. Soov nautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma- eriti tolleaegsete ühiskondlike vapustuste taustal. Siuru luulel oli seos ka ajaga, ehkki see oli kaudne.
üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väl jendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnneja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes Semper lavastas Euroopa populaarserahvakomöödia, commedia dell'arte'i tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega ,,pidu katku ajal" ning carpe diem! (püüa päeva, kasuta hetke). Soov nautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku tunderõhu, kui teadvustati elu hetkelisust, eesootavat surma eriti tolleaegsete ühiskondlike vapustuste taustal.
· Eeskujuks olid Gustav Suitsu armastulaulud. · Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelises luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. · Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. · Armuõnne ja pettumuse, musta ja valge naise vahel heitlesid Hendrik Visnapuu. · Johannes Semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. · Saab iseloomustada fraasiga ,,pidu katku ajal" Ajaluule · 1920. paika tekkinud ajaluule, 1920. aastate alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. · Ajaluulele andisid nimetuse luuletajad ise. · Globaalse katastroofi teema läbib selgelt luuletusi ( J. Barbaruse luulekogud, M. Underi" Verivall")
Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone. Nipernaadi enesegi portree täieneb ja selgub järkhaaval. Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes sinna jälle tagasi peab pöörduma. Nipernaadi ja keskkond ning inimesed, kelle hulka ta oma rännakul
Selles tõi Gailit eesti kirjandusse täiesti uue kuju vagabundi ja romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone. Nipernaadi enesegi portree täieneb ja selgub järkhaaval. Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes sinna jälle tagasi peab pöörduma. Nipernaadi ja keskkond ning inimesed, kelle hulka ta oma rännakul
Siurus keskel kohal armastus, sealt tõusid esile Marie Under, Henrik Visnapuu.Armastusest kõneldi väga julgelt,eelkäiaks oli Gustav Suitsu armastusluule.(Underi loomes sarnasus) .Mõlma kirjutasid õnnelikust armastusest, aga Under tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool ka Artur Adsoni luules , eriti võrumurdelises luules.(pehmes ja leebes toonis).Johannes Semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene.Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iselooomustada fraasidega "pidu katku ajal".Soov nautida elu ja inimlikke õnne. ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna problemidega..20ndate aastate alguse eesti luule silmatorkavaim suund,mis järgis kindlat stiili ja voolu.Aja kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli loomingu pealkirjas. (Johannes Semper - "Julmal ajal" ) Johannes Barbarus kirjutas
annaabi.ee 
