Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist ...
mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub tegelik traagika. Tragöödia on kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses, (s.t lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega). Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. Vaatus lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks.
° Tähtis pole inimese vaimse palge avamine ° Tore riietus, aumärgid, valitsejalik poos, luksusliku interjööri täpne kujutamine (sageli äärmuslik) ° Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad ° Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus ° Hyacinthe Rigaud ° Louis XIV paraadportree Skulptuur Pierre Puget ° Omapärane ja haarav looming ° Ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise traagikasse kalduva emotsionaalsuse ° ,,Krotoni Milon" antiikaja maadleja Antoine Coysevox ° Töötas õukonna juures ° Baroklikud, klassitsistlikud ja puhtrealistlikud jooned parimates töödes (eriti portreebüstid) ° Kuningas Louis XIV Francois Girardon ° Peamiselt klassitsistlik ° Sümmeetria ° Tasakaalukus ° Objektide idealiseerimine (tunnused meenutavad antiikkunsti) ° Louis XIV eluajal tehti mitmeid monumente ° ,,Nümfid Apollonit ümardamas"
Hol. ja Saks. eeskujul ehit. Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehit. oma naisele Kadrioru lossi. Skulptuur Itaalias. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Skulptuuridele anti voolavus st. liikuvus. N: Lorenzo Bernini "Apollon ja Paphe". See kujut endast mehe ja naise kuju. Naise Paphe juustest ja kätest moonduvad oksadeks ning nahk on kaetud puukoorega. Prants. ja muu maailm. Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskiju antiikunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarne ratsamonument, kuid tehti ka kahureid, relvi jne. Vehkivad monumendid. N: E.M.Falconet´i "Vaskratsanik". Kõik valitsejad soovisid end oma valitsemisajal kas pronksi valada või kivist väla raiuda. Eestis oli Narva ehit. Barokk stiilis kuid kahjuks on see hävinenud. Meil on siiski Kadrioru loss! Maalikunst Itaalia. 17.saj sai villand suurmeistrite jäljendamisest
Esialgu oli ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad, hiljem suurenes (peamiselt Rubensi loomingu mõjul) värvide osatähtsus, portreed muutusid maalilisemaks ja barokilikumaks, näiteks Hyacinthe Rigaud (1659- 1743) looming. Tema tuntuim portree kujutab muidugi kuningas Louis XIV-t. Skulptuur. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam Pierre Puget (1620- 1694), kes oma väga omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse. Õukonna juures töötas Antoine Coysevox (1640- 1720), kelle parimates teostes, eriti portreebüstides võime näha niihästi barokilikke, klassitsistlikke kui ka puhtrealistlikke jooni. Põhiliselt klassitsistliku stiili esindaja oli Francois Girardon (1628- 1715). Tema teoste sümmeetria, tasakaalukus ja objektide idealiseerimine meenutavad antiikkunsti. Louis XIV isikut jäädvustati juba eluajal mitme monumendiga.
väljendusvahenditeks said rahutud liikuvad massid. Tema kujud on ta alati mitte staatilises, vaid liikuvas, juhuslikus, aga väga ilmekas ning efektses poosis. Inimest ei ole vaadatud mitte otse eest, vaid kuidagi kõrvalt, nurga all. Eelistatud olid dünaamilised, näiteteks võitlus- ja röövimisstseenid. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvaim PIRRE PUGET (1620-1694). Tema väga omapärases ja haaravas loomingus on ühendatud dünaamilise dekoratiivsus ja jõulisus, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsusega Maalikunst on 17. sajandi kõige väärtuslikum pärand. Selgemalt kui teistes kunstiliikides näeme vastuoluliste tendentside põimumist. Ühelt poolt toretsemine, idealiseerimine ja elukauged allegooriad, teiselt poolt jõuline ja lopsakas loomutruudus ning isegi naturalism. 17. sajandi alguses kutsusid CARRACCI d üles loobuma ühe suurmeistri jäljendamisest. Carracciod asutasid Bologna linna õppeasutuse, kus nad ise töötasid õpetajatena. Bologna koolkonna
pehmet, sujuvat ja ümarat. Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka arhitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. Prantsusmaal oli tähtsaim tegija Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskuju sai ta antiikkunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarsed olid ratsamonumendid, kuid tehti ka kahureid, relvi jms. Barokk-kunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele
ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks. Nende sarnase tundevärviga romaanide järel sooritab Vetemaa hüppe koomikasse. Rahvuseepose travestias ,,Kalevipoja mälestused" kujutab ta lustaka huumoriga Kalevipoja küpsemist süüdimatust hiiust eneseteadlikuks isiksuseks. Näivalt lihtsameelne esitus võõritab tõhusalt kõigile tuttavat sündmustikku, nii et romaani saab lugeda rahvusliku müüdi profaneeriva ülekirjutusena
annaabi.ee 
