paremeetritele Mootori õhu filtri kontroll vajadusel Õhu filter puhas vahetus Muud hooldustööd Töö Märkused Kütusetorustiku lekete kontroll Lekked torustikust puudusid, torustik polnud vigastaud ega deformeerunud Väljalaske süsteemi kontroll Väljalaske torustikul puudusid vigastused, kinnitus detailid olid korras, ühenduskohtades puudusid tahmalaigud ( torustiku hermeetilisus korras ). Rihma pingsuste kontroll Veepumbarihm, konditsioneeri ajami rihm, roolivõimu pumba rihm, hammasrihm
Kuum soojuskandja liigub sisemises torus, külm soojuskandja sisemise ja välimise toru vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K. Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks mõõdetakse
3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan.
värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest
3. Kontrollida kalorimeetri kere püstasendit, vajaduse korral seda reguleerides jalgade 15 reguleerkruvidega 16. 4. Võtta põleti 17 koos põletihoidikutega kalorimeetrist välja. 5. Kontrollida, et termomeetrite 9, 19 (kalorimeetril) ja 11 (gaasikellal) kummikorgid istuksid tihedasti avades. 6. Keerata kalorimeetri vee sissevoolu reguleerventiil 1 asendisse 7-8 ning väljavoolukraan 6 asendisse ,,kanalisatsioon". 7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan.
värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi
Kuum soojuskandja liigub sisemises torus, külm soojuskandja sisemise ja välimise toru vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K. Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks 3 4
gaasi kuluarvesti; 7 - alglahuse mahuti; 8 - pump; 9 - survepaak; 10 - rotameetrid; 11 - ventiilid vedeliku kulu reguleerimiseks; 12 - ventiil. Katses kasutatavad ained 1. Ammoniaagi kontsentreeritud lahus 25 %, tihedus 0,91 g/cm3 2. 0,1 N HCl lahus 3. indikaator - metüüloranz Töö käik 1. Valmistatasime 20 l 0,050,1 n ammoniaagi vesilahust kasutades selleks kontsentreeritud (25 mass%, tihedus 0,91 g/cm3) NH3 vesilahust ja kraanivett 2. Avasime torustikul ventiili ja pumpasime valmistatud ammoniaagilahus pumbaga survepaaki ja peale seda suletasime ventiili. 3. Reguleerisime lahuse kulu kraani abil rotameetri näidu järgi. 4. Lülitasime sisse ventilaatori ja reguleerisime õhu kulu siibriga ettenähtud väärtuseni ja ootasime kui kolonni tööreziim stabiliseerub. 5. Mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võtsime läbi kraani proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 6
N V N NH 3 = HCl HCl V NH 3 kus - titrandi normaalsus, N; - titrandi kulu, ml; - tiitrimiseks võetud proovi maht, N HCl V HCl V NH 3 ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Valmistatud ammoniaagilahus pumbatakse pumbaga 8 survepaaki 9, avades eelnevalt selleks torustikul ventiili 12. 2. Suletakse ventiil 12. 3. Lahuse kulu (niisutus) reguleeritkse kraani 11 abil rotameetri 10 näidu järgi etteantud väärtusele. 4. Ventilaator 4 lülitatakse sisse ja reguleeritakse õhu kulu siibriga 5 etteantud väärtuseni. 5. Oodatakse kuni kolonni tööreziimi stabiliseerub -- otsustatakse kolonni hüdrodünaamilise takistuse põhjal. 6. Mõõdetakse taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võetakse läbi kraani 2 proov
Torude kaudu toimub vedelate ja viskoossete toodete NH3, vee, auru, suruõhu, kondensaadi, soolvee, jäävee jm. juhtimine.Torustikule monteeritakse armatuur, mis on vajalik vedeliku või gaasi: hulga või rõhu reguleerimiseks, liikumise suuna muutmiseks, jaotamiseks, seadmesse sisse- ja väljajuhtimiseks. Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h)
See soodustab samal moel piima vertikaalsuunalist ringliikumist kui propellersegistigi. 68. Tehnoloogilised tankid 6 69. 70. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur 71. 7 72. 73. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 74. 75. 4-nippel, millel liigub ühendusmutter 4 76. 77. 78. 79.
Meetodid: · keemiline · hüdrauliline · mehhaaniline Keemiliselt puhastatakse ookriga ummistunud torusid. Paljudes maades loetakse drenaazi ekspluatatsiooniliste tööde hulka dreenide regulaarset pesemist. Hüdrauliline puhastamine on sobivam peenematel torudel, sest jämedatel on vee kulu suur. Puhastamine võib toimuda ilma torusse voolikut viimata või pesemisvooliku dreeni viimisega. Esimesel juhul pumbatakse torudesse täiendavalt vett, suletakse suue lastes torustikul täituda ning avatakse see hiljem lootes isepuhastusele või täidetakse torustik tekitades hiljem suudmes vaakumi suurendades sellega voolukiirust kuni 2...3m/s -ni. Sellega kasvab voolukiirus ning sete kantakse välja. See meetod annab tulemusi osalisel ummistumisel ning puhastusefekt pole kontrollitav. Mitmete uurijate arvates dreenide isepuhastusele loota ei või, sest enamuse ajast töötavad dreenid minimaalse vooluhulgaga või on kuivad.
auruventiili kaugjuhtimine; õhuventiil või –kraan 4 on vajalik õhu väljalaskmiseks aururuumist katla täitmise ajal veega ja katla sissekütmisel. Ventiil suletakse, kui sellest hakkab intensiivselt väljuma aur, s.t kui õhk on aururuumist välja tõrjutud. Arvesse võttes, et õhu-hapnik põhjustab küttepindade korrosiooni, võivad õhuventiilid olla ka toitevee eelsoojenditel, auru ülekuumenditel ja aururuumi ülekuumendiga ühendaval torustikul. Ka katla tühjendamise ajal veest peab õhuventiil olema avatud; manomeetriventiilid või kraanid 7. Iga katel peab olema varustatud vähemalt kahe taadeldud manomeetriga; automaatikasüsteemide ventiilid 3 on katla ühendamiseks automaatjuhtimise süsteemide regulaatoritega. VIII – 5 Katla veeruumi armatuuri toiteklapid 1 mille kaudu vastavalt aurukulule antakse toitepumba abil vett katlasse.
kontrollida. Äikese korral peatatakse käimasolev laeva degaseerimine. Ühendused ja klapid peavad olema hermeetilised. Avastatud lekked kõrvaldatakse otsekohe. Torustikke ohustab rooste. Kõige enam roostetab kondensaaditorustik, sest seda kasutatakse kõige sagedamini. Kondensaaditorustikus voolav külm last põhjustab õhus oleva veeauru kondenseerumise tema pinnal ja pideva niiskuse toimel hakkab torustik roostetama. Kõige enam roostetavad torustikul need kohad, kus lõpeb isolatsioon. Torustikud hakkavad roostetama alati väljastpoolt, mitte kunagi seestpoolt. Kergendamaks ohutusnõuete täitmist, on soovitav kasutada vastavaid kontroll-lehti. Tabelis on toodud seadmed ja süsteemid, mida tuleb kontrollida enne sadamasse sissesõitu. 50 Inertgaas trümmides Avarii-sulgemisseadmed Avarii-sulgemisseadme kaitsmed Kompressoriruumi ventilatsioon Kompressorite seiskamise seadmed Kompressori ja mootoriruumi gaasitihendid
annaabi.ee 
